Pandeemiaga võitlusesse: appi tulevad vabatahtlikud
21. märts 2020, 00:03
/nginx/o/2020/03/20/13018865t1hd262.jpg)
Koroonaviirus on ühendanud kõik need, kelle hinge on antud hoolimisjõudu, patriotismi ja isu maailma aidata. Rakvere haiglaski on sel õrnal ajal end appi pakkunud tublid naised ja noored ning tugevad mehed.
Kui Rakvere haigla juurde püstitati välitriaažikabinet, keris igapäevatöös sõutehnika alal rassiv Ragnar Laurits kaablile ümber kinnikatmismaterjali.
Ometi. Teda ootas veelgi suurem missioon. “Olen Kaitseliidus õppinud parameedikuks ja olin end juba varem lubanud selleks ööks Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonda valvesse,” ütles Ragnar Laurits.
Paar päeva enne seda oli tema poole pöördunud Rakvere haiglas õena töötav Viru maleva meditsiinipealik Kristjan Laubholts. Samuti missiooniga noormees.
“Kohe, kui selgus, et olukord võib minna keeruliseks, võtsin kõigi meie maleva parameedikutega ühendust. Küsisin, kas nad on vajadusel nõus appi tulema ja millal seda teha saavad,” rääkis Kristjan Laubholts. Ta tunnistas, et talle jääb eluks ajaks meelde, kuidas üks kiri pani asjad liikuma – hetkega saabusid jah-vastused.
“Loomulikult olin kohe nõus,” nentis Ragnar Laurits. Teist vastust ei saanudki olla. Aega on kõigil vähe, teha oleks muud – need pole nende inimeste puhul argumendid. Kaitseliitlased on isamaalised. “See on meie kohus. Olen selline inimene, kes ei lase aega tühjalt raisku. Kui on võimalik, siis igal kümnel juhul tulen appi ja olen siin kohal,” lausus Ragnar Laurits.
Viru maleva meditsiinipealik lisas, et mõelda saab ainult ja ainult sedaviisi, et kui nemad seda ei teeks, kes siis teeb. “Peame endast andma võimalusel alati parima,” lausus Kristjan Laubholts. See annabki teadmise ja jõu teha seda, milleks sunnib enda vaba tahe. Vanasõna “Aita teist, küll siis sind ka aidatakse” kehtib nende meelest ilmas alati.
Ragnar Laurits tähendas, et pole paremat tunnet, kui tead, et abi läheb õigesse kohta. “Olen ise õnnelik, kui ma suudan kedagi õnnelikuks teha. Võibolla on mul võimalik päästa kellegi elu,” sõnas ta. Abivalmidus ja sihikindlus on sõnad, millega 25-aastane noormees end iseloomustas.
"Olen ise õnnelik, kui ma suudan kedagi õnnelikuks teha."
Ragnar Laurits, vabatahtlik parameedik
Kristjan Laubholts nimetas vabatahtlike peamiste omadustena ettevõtlikkust ja märterlust. Loomulikult julgustki.
Esimene valvekord erakorralises meditsiini osakonnas langes Ragnaril keerulisse ja väsitavasse aega – öösse. See teda ei heidutanud. Nagu ka see, et koroonaviirus on inimesed ärevamaks ja tundlikumaks muutunud. “Ma ei peljanud enne ega ka praegu mitte midagi. Olen varem käinud haiglas palju kordi kätt soojas hoidmas, õpitu ei lähe meelest,” tähendas Laurits.
Aasta jagu päevi tagasi kerides olid parameedikud haiglas teadmisi ja oskusi juurde saamas. Siis ei teadnud veel keegi, et mõne aja pärast hoiab kogu maailma kütkes viirus, mis kasvab pandeemiaks. Kristjan Laubholts nentis, et rahu ja kindluse igas olukorras hakkama saada annab teadmine, et nad on läbinud ettevalmistuse. Tema teab, kuidas toimetada suurõnnetuste ja katastroofide korral. “Alati on parem, et on plaan, kui et seda pole – isegi siis, kui see plaan läheb luhta,” ütles Viru maleva meditsiinipealik.
Neil päevil on vabatahtlikud parameedikud saanud täita kõiki haiglaõe ülesandeid, ja nii on Ragnaril sel nädalal 40 tundi kibekiiret tööaega täis tiksunud. Rakvere haiglas on praegu abiks viis Viru maleva parameedikut – omavalitsustöötajast poemüüjani.
Tund tunni kaupa, nagu kõik meditsiinitöötajad, rassivad kriisiolukorras nemadki.
Rakvere haigla juhataja Ain Suurkaev rääkis, et kui keegi on kodus jõude, tervis on hea ja ta mõtleb, et võiks kuidagi abiks olla, siis on tema panus teretulnud. “Tulgu ja toimetagu. Võtku meiega ühendust,” ütles Suurkaev.
Koroonaviirus on ühendanud vabatahtlikud üle kogu Eesti, muu hulgas on loodud COVID-help-ESTONIA äpp.
Eesti Punane Rist kutsub samuti inimesi kohalikes kogukondades vabatahtlikena appi tulema, et igas piirkonnas pakkuda paindlikult abi just kohalikest vajadustest lähtuvalt. Nii vajatakse abi toidupakkide kokku panemisel ja abivajajate kätte toimetamisel, teises jällegi on vaja aidata isolatsiooni jäänud inimestele toimetada vajalikke ravimeid.
