Eakas maksab pigem trahvi, kui haigestub

Lääne-Virumaa elanik avastas kahes tehnohoolduspunktis, et sealsed töötajad ei kasuta isikukaitsevahendeid, seades tema hinnangul ohtu nii enda kui ka kliendi. Foto: Elmo Riig

Praeguse eriolukorra ajal end vanuseliselt riskirühma määratlenud Rein (nimi muudetud – toim.) sai oma sõidukiga tehnoülevaatusel käies šoki.

Reinu sõnul ta talvel oma päevi näinud autot ei kasuta, sest aastad teevad oma töö ka sohvriga ja eakatel on talvel, eriti pimedas, sõitmine raske. Küll aga otsustas mees teeolude paranedes oma vana neljarattalise sõbra garaažist välja ajada. Seda enam, et isikliku sõiduvahendiga liigeldes väheneb koroonaviirusesse nakatumise risk.

Reinu sõnul hakkas esimeses ülevaatuspunktis kohe silma köhiv ülevaataja. Seal pikka juttu polnud ja Rein otsustas minna teise ülevaatuspunkti. Seal oli sõidukitest moodustunud pisuke järjekord ja mehel oli aega ülevaatusprotseduuri jälgida. Talle hakkas silma, et tehnohoolduse tegijal polnud mingeid kaitsevahendeid. Samas oli tal asja sõiduki salongi, kus ta katsus rooli ja nuppe.

“Seal ei olnud võimalust kliendil isegi käsi pesta,” jätkas Rein. “Võibolla ülevaataja sai kuskil käsi pesta, mina ei saanud.” Reinu sõnul suhtleb tehnohoolduspunkti töötaja paljude inimestega ja kaitsevahenditeta nende sõidukite kallal askeldades seab ta kliendid ohtu. Ennast mõistagi samuti.

Rein otsustas ülevaatusest loobuda. Samas ei soovi ta ka ühissõidukeid enam liiklemiseks kasutada, sest seal on samuti nakatumisoht kõrge. Rein otsustas sõita oma autoga ülevaatust läbimata. “Saan trahvi, aga ei sure ära,” põhjendas ta otsust. Mees imestas, miks ei võiks tehnoülevaatuse tähtaegu pikendada. Tema väitel pole viimase kümne aasta jooksul juhtunud ühtegi avariid pelgalt seepärast, et tehnoülevaatusel on käimata. “Et roolivarda otsad kukuvad ära ja auto kaldub vastassuunavööndisse,” lisas ta.

"Juhul kui ülevaatus aegub karantiini või haiguse ajal, siis on lubatud pärast karantiini lõppemist või tervenemisel sõita ülevaatuseta sõidukiga lühemat teed pidi ülevaatuspunktini."

Sirle Loigo, politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik

Reinu andmetel oli maanteeamet kaalunud tehnoülevaatuse aegade pikendamist, kuid et ülevaatuspunktid kuuluvad eraomandisse, olid nende omanikud olnud sellele vastu. Kaotanuks nad siis ju töö.

Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra tunnistas, et maanteeamet on tähtaegade pikendamist kaalunud. “Leidsime, et liiklusohutuse seisukohast on oluline, et liikluses osalevatel sõidukitel oleks tehnoülevaatus korrektselt läbitud, ning seetõttu otsustasime koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning politsei- ja piirivalveametiga kohustuslikke tehnoülevaatuste tähtaegu mitte pikendada,” rääkis ta. “Ei ole mõeldav, et kui sõidukil on tehnoülevaatuse kehtivus lõppenud, osaleb see liikluses, sõidukil võivad olla ohtlikud vead,” selgitas Vahtra.

Küsimusele, kas tehnoülevaatuse tegijad viitasid töökaotusele, mille võib tähtaegade pikendamine kaasa tuua, vastas Vahtra, et tähtaegade pikendamist tehnoülevaatuskohtade omanikega arutades olid nemadki juhtinud tähelepanu ennekõike sellele, kui oluline on tagada ohutus meie teedel ka eriolukorras, ja rõhutanud, et tehniliselt korras sõidukil on selles märkimisväärne roll.

Vahtra sõnul maanteeamet praegu tehnoülevaatuste tähtaegade pikendamist ei kaalu. Küsimusele, kas maanteeamet on esitanud kriisiolukorra tõttu tehnoülevaatuspunktidele lisanõudmisi, näiteks nõude kasutada isikukaitsevahendeid, vastas Vahtra, et terviseamet on saatnud kõigile ettevõtetele kirja, kuidas peaks töötajaid ja kliente kaitsma. “Maanteeamet saatis selle kirja veel igaks juhuks kõikidele tehnoülevaatuspunktidele,” sõnas Vahtra ja lisas, et nendest soovitustest peavad lähtuma kõik asutused.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on politsei koostöös maanteeameti ja tehnoülevaatajate liiduga seisukohal, et tagada tuleb igapäevase elu toimimine varasemate normidega võimalikult sarnasel tasemel.

“Liiklusohutuse vaates on oluline ka eriolukorras tagada, et meie teedel ei liikleks sõidukeid, mis võiksid ohustada liiklejaid,” selgitas Loigo ja lisas, et seetõttu sõidukite tehnoülevaatusest vabastamise erandit praegu ei tehta.

“Ülevaatuspunktides on võimalik rakendada ohutusmeetmeid, kaitsmaks oma töötajaid ja kliente,” jätkas ta. Loigo andmetel ei puutu ülevaatuspunktis kliendid ja töötajad olulisel määral kokku ja seal on võimalik tagada ohutus.

“Juhul kui ülevaatus aegub karantiini või haiguse ajal, siis on lubatud pärast karantiini lõppemist või tervenemisel sõita ülevaatuseta sõidukiga lühemat teed pidi ülevaatuspunktini,” märkis Loigo.