Uue aja kombed

Rahvastikuminister Riina Solman.

FOTO: Mihkel Maripuu

Koroonaviirus on Eestis piisavalt pahandust teinud, sundides meid kõiki muutuma: tempora mutantur et nos mutamur in illis – ajad muutuvad ja meie koos nendega. Ennekõike on riikliku eriolukorra tõttu kuni 1. maini keelatud rahvarohked kogunemised, kuhu alla kuuluvad samuti näiteks niisugused olulised peresündmused nagu pulmad ja matused. Terve mõistus ütleb, et see kehtib ka sünnipäevapidude kohta, olgu need siis laste või täiskasvanute omad. Need tuleb praegu lihtsalt ära jätta või edasi lükata. Küll tuleb ka aeg pidu pidada.

Elus on siiski sündmusi, mida ei saa eriolukorrast hoolimata ära jätta või edasi lükata, näiteks matused. Sellisel juhul tuleb hoida pere- ja sõprade ring nii väike kui võimalik.

COVID-19 on väga kiiresti leviv viirus ja selle leviku tõkestamine sõltub meist kõigist. Viirus ei küsi, kas kohtume nakkusekandjaga koolis, poes või matustel. Oluline on tegutseda alalhoidlikult ja mõistuspäraselt.

Eriolukorrast tulenevad piirangud matustele, pulmadele ja sünnipäevadele on kindlasti korralduslikult keerulised, kuid praegune olukord nõuab igaühelt meist suurenenud vastutustunnet kaasinimeste ees. Kuigi ehk sooviksime, et riik määraks, mitu inimest tohib matustele või pulma tulla, pole siin küsimus mitte täpses osalejate arvus, vaid igaühe vastutustundes. Üldine põhimõte peaks praegu olema see, et mida vähem osalejaid, seda parem.

Riikliku eriolukorra tõttu on üha enam juttu elukohaandmetest rahvastikuregistris. Rahvastikuregistris olevaid elukohaandmeid saab kontrollida ja vajadusel uuendada rahvastikuregistri kodulehel.

Kehtestatud eriolukorras on vaja leida viirusekandjatega kontaktis olnud inimesi, ja kuna kehtivad liikumispiirangud nii saartele kui ka üle riigipiiride, on oluline, et riigil oleksid olemas Eestis elavate inimeste õiged kontaktandmed, sealhulgas elukohaandmed.

"Pean tunnistama, et otsus pühakojad teenistusteks sulgeda oli mu töös üks keerulisemaid: tähendas ju see, et Eesti suurim vähemus jääb ilma oma harjumuspärastest kooskäimistest, üksteise toest, otse kuulatud jumalasõnast ja sakramentidest."

Elukoha registreerimine on kohustuslik, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused saaksid osutada oma territooriumil elavatele elanikele avalikke teenuseid ning tõhustada teabevahetust ja koostööd. Eriti oluline on õigete andmete olemasolu kriisiolukorras liikumispiirangute kohandamisel või juhul, kui isikud peavad olema vajadusel kiiresti leitavad. Seetõttu palve: viige kindlasti oma elukohaandmed rahvastikuregistris vastavusse tegelikega.

Eriolukorra tõttu kodus olemine tähendab seda, et ka ametiasutuste uksi tuleb võimalikult vähe kulutada. Inimesed käivad praegu endiselt perekonnaseisuasutustes igasuguseid avaldusi esitamas. Siit soovitus kasutada e-teenuseid ja teha tõesti ainult hädapäraseid toiminguid (näiteks sünni registreerimine). Avaldust lahutada ja nime muuta, isegi abielluda, võib ka hiljem esitada. Kui abiellumise kuupäev on praegusesse keerulisse ajajärku juba sattunud, siis on soovitus armastaval paaril tähtis talitus toimetada ilma külalisteta.

Pean tunnistama, et otsus pühakojad teenistusteks sulgeda oli mu töös üks keerulisemaid: tähendas ju see, et Eesti suurim vähemus jääb ilma oma harjumuspärastest kooskäimistest, üksteise toest, otse kuulatud jumalasõnast ja sakramentidest. Samas ei olnud sellele mingit alternatiivi: just kirikuliste hulgas on viiruse kaudu haavatavamat eakamat põlve märgatavalt rohkem kui kinos, restoranis või ostukeskuses.

Olen tänulik, et otsus koroonaviiruse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kirikud jumalateenistusteks sulgeda oli meie kirikujuhtidele mõistetav ning nad leppisid sellega. Küll aga jäi paljudel kogudustel aega napiks, et astuda kohe virtuaalmaailma tegijana ja eri digiplatvormidel teenusepakkujana.

"Kuigi ehk sooviksime, et riik määraks, mitu inimest tohib matustele või pulma tulla, pole siin küsimus mitte täpses osalejate arvus, vaid igaühe vastutustundes."

Täpsuse nimel lisagem, et vabariigi valitsuse otsus reguleerib vaid avalikke organiseeritud kogunemisi.

Riik tagab ka eriolukorras oma kodanike ja kõigi Eesti inimeste usuvabaduse, arvestades samas inimeste tervise kaitse kaalutlusega. Kuigi jumalateenistused, kirikukontserdid, seminarid ja kooriharjutused ei toimu, jätkub usuliste talituste eraviisiline korraldamine, sealhulgas hingehoidlikud vestlused, piht ja armulaud ning teised koguduste spetsiifikast lähtuvad tegevused.

Kõiki eelmainitud tegevusi tuleb korraldada selliselt, et on välistatud nakkusoht teistele inimestele. See on praegu kõige olulisem.

Samas peab meeles pidama, et üksikisiku tasandil teenib kirik edasi. Ka kirikud ning muud palve- ja pühakojad on igale inimesele avatud, et ta saaks tulla oma murede ja vajadustega ning kirik saaks abi osutada.

Kuidas meie kirikud ja kogudused nädalavahetusel hakkama said? Esimesed muljed on kindlasti positiivsed.

Kahtlemata olid virtuaalruumis populaarsed need kogudused, kus oli ennegi veebiteenistusi pakutud ning digikogemused nii tegijatel kui ka vaatajatel olemas.

Kuigi mõnelgi tuli ette tehnilisi probleeme, oli üldpilt üllatavalt hea. Lisaks otseülekannetele oli osa kogudusi salvestanud video varem ja pakkus seda vaadata. Mõned kogudused olid valmistunud veebijutluseks põhjalikult, pakkudes jutluse illustreerimiseks vaadata videoklippe ja muid katteplaane.

Eesti rahval on ajaloo jooksul olnud hetki, mil kitsas käes ja tulevik tume, kuid mehine meel ja õigete väärtuste järgimine on kandnud meid rasketest aegadest läbi.

Loodetavasti tunneme seda kandjat ka seekord.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles