Noored kogunevad keeldudest hoolimata

Jete Eevald
, ajakirjanik
Copy
Politseipatrull pani noortele Rakvere skate-pargi külastajatele südamele, et väljakuulutatud eriolukorra nõuded vajavad täitmist, mistõttu tasub üksteisega distantsi hoida.
Politseipatrull pani noortele Rakvere skate-pargi külastajatele südamele, et väljakuulutatud eriolukorra nõuded vajavad täitmist, mistõttu tasub üksteisega distantsi hoida. Foto: Ain Liiva

Palliplatside ja skate-parkide kasutus on karantiiniperioodil noorte seas hoogsalt kasvanud. Ajal, mil suurtesse seltskondadesse kogunemine ei aita kuidagi kaasa viiruse pidurdamisele, pannakse lastevanematele südamele võsukestele olukorra tõsidust teadvustada.

Päikesepaistelisel nädalavahetusel võis Rakvere linnapildis kohata mitmekümnepealisi noorteseltskondi, kes värskes õhus vaba aega veetsid. Eriti populaarseteks kogunemispaikadeks on Rakvere gümnaasiumi jalgpalliplats ja Rakvere spordikeskuse juures asuv skate-park.

Rakvere gümnaasiumi direktori Aivar Pardi sõnul on staadioni avatud värav inimeste endi südametunnistusel. “Algusaegadel on proovitud sellist varianti, et aiad pannakse kinni, aga siis lõhutakse need lihtsalt ära ja kasu ei ole neist siis enam midagi,” ütles Aivar Part.

Et staadion on avatud, jääb laste ja noorte enda otsustada, kui mitmekesi ja kas üldse pallimänge harrastada. “Ilmad on ilusad ja noored inimesed ei pruugi seda [nakkusohtu] ilmselt tõsiselt võtta ja kodud ka ilmselt mitte. Praegusel hetkel sõltub see siiski kodudest, kas neid lastakse välja või mitte,” rääkis Aivar Part ja lisas, et heade võimalustega staadionit kasutavad noored üle linna. Koduõppele suunatud gümnaasiumiõpilased staadionil kehalise kasvatuse tunni raames ei viibi.

Rakvere spordikeskuse direktor Siim Tuus tõi skate-pargi nõrkusena välja aia puudumise. Selle tõttu on see nagu linna iga mänguväljak – tegu on avalikuks kasutuseks mõeldud vaba aja veetmise kohaga. Siim Tuusi sõnul on see spordikeskusele suur murekoht.

"Muidugi on tegemist raske perioodiga, kus noored ei käi koolis ja kuskil on vaja end välja elada."

Siim Tuus, Rakvere spordikeskuse direktor

“Hetkel oleme valinud selle tee, et jälgime, misjärel saab otsuseid langetada ja muudatusi teha,” rääkis Tuus ja lisas, et võimalik on olukord lahendada ajutise aiaga.

Rakvere spordihalli, Rahu halli, kergejõustikumaneeži, linnastaadioni ja kunstmurustaadioni sulgemine 14. märtsil tõi aga kaasa vaatepildi, mida Tuus enda sõnul varem näinud ei olnud: kunstmuruväljakul asuvatel korvpalliplatsidel viibis ilusate ilmadega pea 40 noort inimest – sportlikkuse aspektist oli seda ilus vaadata, kuid olukorda arvestades mitte. Seetõttu rakendati vajalikud meetmed ja korvpalliplatsidele viiv jalgvärav suleti.

“Olen terviseametile edastanud arupärimise, kas peaksime linnastaadionil asuva jõulinnakuga käituma samamoodi,” lausus Tuus ja lisas, et seni riik kohustust selleks andnud ei ole. Ilusate ilmadega võib aga linnaku kasutajate arv tõusta ja probleem ilmneda, mistõttu tehakse eeltööd.

Skate-pargi kohta nentis Tuus, et tegu on nokk-kinni-saba-lahti-situatsiooniga, kus ühe võimaluse piiramisel liigutakse teise kohta vaba aega veetma. “Sellegipoolest peame tegutsema, see ei ole vabandus,” rääkis Tuus, kelle sõnul hakkab kõik pihta siiski kodudest. “Muidugi on tegemist raske perioodiga, kus noored ei käi koolis ja kuskil on vaja end välja elada,” lausus ta ja pani lastevanematele südamele jälgida enda järeltulijate käimisi ja tegemisi.

Rakvere politseijaoskonna juhi Kat­rin Satsi sõnul alustasid eelmisest nädalast tööd lisapatrullid, kelle eesmärgiks on ringi käies jälgida avalikus ruumis toimuvat. Samuti noorte liikumisi ja kogunemisi, mispuhul pööratakse tähelepanu ka teavitustööle.

“Sellistel juhtudel vestleme noortega ja selgitame, miks koosolemine hetkel mõistlik pole ja milliseid riske see kaasa tuua võib,” ütles Katrin Satsi, kelle sõnul ei ole välistatud õues käimine, kuid seda tehes peaks kokkupuude teistega olema minimaalne.

Rühmades liikuvate inimeste seas on viirus kiire levima, viiruse levitajad võivad selle koju viia ning nakatada seal vanavanemaid või nõrgema immuunsusega lähikondseid.

“Selgituste jagamisel on suur roll ka lastevanematel, kes oma nooremat põlvkonda kõige paremini tunnevad ja teavad, kuidas anda oluline sõnum edasi sellisel viisil, et teine osapool sellest ka aru saab,” rääkis Katrin Satsi ja rõhutas, et pingelistel aegadel on kõige tõhusam koostöö.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles