Koroonaviirus tingib kohtutes eriolukorra

Viru maakohtu Rakvere kohtumaja uksed on abivajajatele valla. Foto: Arvet Mägi

Kohtus oli varem üsna tavaline, et keegi menetlusosalistest oli haigestunud ja istungit pidada ei saanud. Uus istung aga võis edasi lükkuda poole aasta võrra, sest menetlusosalistel, näiteks prokuröril ja kaitsjatel, kohtunikust rääkimata, ei olnud muud ühist vaba aega. Ent koroonaviirus ähvardab massiliste haigestumistega.

Seepärast andis kohtute haldamise nõukoda soovitused, kuidas kohtute tööd viiruse kiire leviku ja Eestis välja kuulutatud eriolukorra ajal korraldada. Soositud on kirjalikud menetlused ja tehniliste lahenduste kasutamine.

“Kõige tähtsam on see, et Eesti kohtud tagaksid õigusemõistmise korrakohase toimimise ka eriolukorra ajal,” sõnas riigikohtu esimees Villu Kõve. “Samas hoiame ka tervist ning väldime viiruse levikut kohtunike, kohtuteenistujate, menetlusosaliste ja teiste õigusemõistmisega seotud inimeste seas,” lisas ta.

Kui istung on juba määratud, võtab kohus asjaosalistega ühendust ja annab teada menetluse edasise käigu. Võimalusel saab istungi edasi lükata ja jätkata toimingutega pärast eriolukorra lõppemist. Kui kohtuasja edasi lükata ei ole võimalik, siis korraldab kohus istungi või muud menetlustoimingud tehniliste sidevahendite abil. Kui ka see ei ole võimalik, siis otsustab kohtunik istungi pidamise konkreetse kohtuasja asjaoludest lähtuvalt. Vahetu füüsilise kontaktiga menetlustoiminguid tehakse vaid kohtuniku läbimõeldud otsuse alusel. Sellisel juhul peetakse istungid võimalikult suures kohtusaalis, kus on inimeste vahel piisav distants. Pärast iga istungit puhastatakse kohtusaal põhjalikult.

Paraku on kohtutel üksjagu ülesandeid, mille täitmist edasi lükata ei saa. Näiteks läbiotsimistaotluste ja vahistamistaotluste lahendamine, väärteomenetluses aresti kohaldamine, vangistuse täitmisele pööramine. “Ka neil juhtudel on soositud tehniliste sidevahendite kasutamine, kuid kui see ei ole võimalik, otsustab kohus istungi pidamise konkreetsest asjast lähtuvalt,” selgitas Kõve.

Kohtusse kutsutud inimesed, kel on haigussümptomid või kes on olnud lähikontaktis viirusekandjaga, peavad andma sellest kohtule teada ja neid kohtumajja ei lubata. Samuti ei lubata eriolukorra ajal kohtumajadesse kohtumenetluste või õigusemõistmisega mitte seotud inimesi.

"Käesolev eriolukord ei väära isikute põhiseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse."

Tiit Kullerkupp, Viru maakohtu Rakvere kohtumaja juht

Viru maakohtu Rakvere kohtumaja juht Tiit Kullerkupp ütles, et neljapäevase seisuga on edasi lükatud ühe kriminaalasja arutamine ja seitse kohtuistungit tsiviilasjades. “Rakvere kohtumajas on olemas võimalus kohtuistungite pidamiseks elektrooniliste sidepidamisvahendite vahendusel,” jätkas Kullerkupp. Seda võimalust on kohus juba mõnda aega kasutanud. “Videoülekande vahendusel on kohtuistungitel osalenud isikud vanglatest, arestimajadest, teistest kohtumajadest, ka välismaa kohtumajadest,” loetles Kullerkupp.

Eriolukorra tõttu on kohtud koostöös IT-spetsialistidega välja töötanud uue virtuaalkeskkonna istungite pidamiseks. “Järgmisel nädalal peaks mul toimuma istung virtuaalkeskkonnas, kus kaitsja ja prokurör osalevad oma kodudes, süüdistatav vanglas, kohtunik ja istungisekretär kohtumajas,” sõnas Kullerkupp ja lisas, et suuremate kriminaalasjade üldmenetluste puhul pole selliste lahenduste kasutamine siiski alati võimalik.

Viru maakohtu kohtumajade istungisaale puhastatakse eriolukorras peale iga kohtuistungit: kõik pinnad puhastatakse ja kõik puutepinnad desinfitseeritakse. Päevakoristaja puhastab ja desinfitseerib vajadusel kaks korda päevas täiendavalt ka muude kasutatavamate ruumide puutepinnad. Näiteks Rakvere kohtumaja hoone põhjalik üldkoristus toimub üks kord päevas. Kohtumaja juhi sõnul on põhjendatud vajadusel võimalik tellida ruumi desinfektsioon.

“Kinnitan, et kuigi kohtumajas on tavapärasest vaiksem ja kohtuteenistujad on valdavalt kaugtööl, vältimatult vajalikud kohtuistungid toimuvad, edasilükkamatud teenistusülesanded saavad täidetud,” ütles Kullerkupp. Tema sõnul lahendataksegi palju kohtuasju, eriti tsiviilkohtumenetluses, kirjalikus menetluses.

Lisaks menetlusosaliste arvule ja nende hõivatusele sõltub uute istungiaegade leidmine Kullerkupu sõnul kohtuasja mahukusest. “Täna on selles võrrandis paraku ka üks tundmatu – COVID-19,” sõnas Rakvere kohtumaja juht ja tunnistas, et oli mõni päev tagasi veel optimist ja palus sel nädalal ära jäänud kohtuistungiga seoses saata menetlusosalistel info istungi pidamiseks sobivate aegade kohta arvestusega, et istungeid saab hakata pidama mai teisest poolest.

Küsimusele, kas ja millise jälje jätab COVID-19 meie kohtupraktikasse, vastas Kullerkupp, et praegu on vara vastust otsida, sest eriolukorra lõppemise kuupäev on teadmata.

“Käesolev eriolukord ei väära isikute põhiseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse,” ütles Kullerkupp. Elektrooniliste sidevahendite vahendusel on seda võimalik teha seitsmel päeval nädalas ööpäev läbi. “Säilitage rahu ja jääge terveks,” soovis Viru maakohtu Rakvere kohtumaja juht Tiit Kullerkupp.