:format(webp)/nginx/o/2017/02/14/6341505t1h8188.jpg)
/nginx/o/2020/03/25/13024866t1h59e3.jpg)
Täna möödub 71 aastat märtsiküüditamisest, mil nõukogude võim viis kümned tuhanded Eesti inimesed oma kodudest Siberisse – väevõimul ja ilma süüdi mõistmiseta, eesmärgiks kõrvaldada vastupanuliikujad. Deporteeriti terveid perekondi.
Mälestades märtsiküüditatuid
Küüditamisohvriks langesid nii mehed, naised, lapsed kui ka vanurid. See oli julm ja õiglusvastane tegu, mida ei tohi unustada ega andestada. Liiatigi sellest vaikida. Meie esivanemate kaotatud elud ja ohverdused väärivad meie mälestust ja austust.
Sellist ebaõiglust on raske mõista ja selgitada. Eelkõige peame oskama hinnata seda, mis meil on, ja õpetama ka oma järgnevaid põlvi väärtustama inimõigusi ja vabadust. Kuid me ei tohi kaotada valvsust.
Praeguse üleilmse kriisi valguses näeme, et elu võib olla ettearvamatu. Ärgem võtkem oma vabadusi ja õigusi iseenesestmõistetavana. Hoidkem oma iseseisvust ja demokraatiat ning ärgem laskem neid kõigutada.
Mälestagem märtsiküüditatuid, austagem nende ohverdusi, süüdates küünlad ja mõeldes neile inimestele.