Roman Kusma: “On valik, kas paanitseda või olla rahulik”

Aqva juht Roman Kusma seisab tühjas hotellis ja veekeskuses, mis on nagu kummitusmaja. Foto: Ain Liiva

Milline näeb välja üks suur spaahotell, mis on pime ja inimesteta? Aqva juhile Roman Kusmale on see praegu igapäevane tegelikkus. Tema sõnul on hotell kõle ja elutu nagu õudusfilmis.

Ettevõtja ütleb, et sellist aega nagu praegune pole tema elus olnudki. Ta tunnistab, et on jätnud arvuti Aqvasse ja käib seal iga päev, et kontakti hoida.

Tegite mõni päev tagasi sotsiaalmeediasse postituse, mis tekitas palju vastukaja. Alustasite seda küsimusega ...

Kas kogu maailm on ära hüpnotiseeritud? Mis on juhtunud?

Imestasite, et kuidas on võimalik, et päise päeva ajal tõmmati kogu maailmal stepsel seinast välja.

Selliste asjade puhul tuleb küsimusi esitada, mitte lihtsalt tuima näoga kõigega nõus olla. Ilmselt on ka koroonaviiruse leviku ja sellest tingitud kriisi puhul neid, kes teenivad selle pealt väga palju. Ma ei väida, et see on tahtlikult tehtud, aga ma esitasin küsimusi, et iga inimene saaks ise järele mõelda: kas, kes, milleks?

Teenivad kindlasti need, kes on täna väga rikkad. Börsid on kukkunud, neil, kel raha on kuskil seismas, ostavad odavalt aktsiaid kokku. Rikkus koondub maailmas veel vähemate inimeste kätte. Veel teenivad suuri kasumeid farmaatsiahiiud, ja mis siin salata, ka poliitikud lõikavad sellest kriisist poliitprofiiti.

Roman, olgem ausad, teil pole just kõige paremad ajad. Teil on söögikoht, hotell ja spaa – niisugune ettevõtlus saab kõige hullemini pihta.

Ütleme nii, et minu tegevused on kõik selles epitsentris.

Olete öelnud, et sellist aega polegi teie elus olnud. Mida te teete, kuidas ennast tunnete?

See olukord on minu jaoks väga harjumatu – olla, tehes mitte midagi. Tunnike mediteerimist hommikuti aitab palju meelt rahustada, käin jooksmas, nüüd on aega ka võimelda. Olen jälle raamatu riiulist välja otsinud, kuid pean tunnistama, et veedan ka liiga palju aega internetis ja sotsiaalmeedias.

Kriis on kestnud vähe aega, mis on see teadmine, mille te olete tänaseks juba omandanud?

Kui habras ja haavatav on maailm ning samas kui lihtsasti manipuleeritav inimkond. Kuidas kahe päevaga võib elu maailmas pea peale pöörata. Kriise ja viiruseid on ka enne olnud, aga midagi sellist pole juhtunud.

Teisalt arvan, et inimesed hakkavad märkama tõeliseid väärtusi. Noorem põlvkond saab aru, et elu pole lillepidu, vaid on ka muresid. Tundus, et meie elus oli valdavalt kapitalistlik meelelaad. Nüüd on inimestel aega vaadata enda sisse ja mõelda elu üle järele. Planeet puhkab ja see on hea. Inimesed äkki hakkavad mõtlema vähema tarbimise peale, me lendasime ikka väga arutult ringi. Praegune situatsioon näitab, et ka teisiti on võimalik elada.

Lisaks sellele, et teie ärid kõrbevad, on kalevi alla pandud üks suur projekt – Viljandi veekeskuse valmimine.

Meil polnud muud valikut, kui pidime peatama Viljandi veekeskuse projekteerimise. Spaahotelli valmimistähtaja edasi lükkumine sõltub sellest, kui kiiresti olukord riigis taastub ja millal suudame projekteerimisprotsessi taastada.

2008. aasta finantskriisist räägiti kui suurimast, mis majandust tabanud. Praegune kriis on veel võimsam ...

See on kordi hullem, majandus pandi seisma. Kuskil midagi ei toimu. Kui 2008. aastal polnud raha, siis 2020-ndal on seda palju, aga sellega pole midagi teha.

Eesti majandus õitses, läks hästi, kriis tuli käsuga. Usun, et taastumine tuleb vaevarikas. Kui majandus välja suretada, siis suurt kivi veerema lükata on raske. See nõuab palju pingutust. Olen veendunud, et ettevõtetel tuleb põhjas ära käia ja saabub ka pankrotilaine. Kui eelmises kriisis näidati palju ettevõtjate peale näpuga, et nad ei saanud hakkama, või lausa parastati neid, kel halvasti läks, siis seekord loodan, et seda ei juhtu.

Tuleb mõista, et ükski ettevõtja ei taha oma ärisid pankrotti lasta, aga kui ta on sunnitud, siis pigem on see häda meile kõigile.

Räägime Aqvast, kus töötab 150 inimest. Olete tuntud juhina, kes suhtleb vahetult oma inimestega. Mis on see sõnum, mida olete sellises olukorras edastanud oma töötajatele?

Kui tuli otsus veekeskused sulgeda, siis me ei saanud teha koosolekut, kus oleks koos olnud kõik inimesed, tegime kokkusaamisi osakondade kaupa, ütlesime töötajatele, et inimesed püsiksid rahulikult kodus. Aqva töötajad on aprilli alguseni puhkusel ja sealt edasi miinimumpalgal kodus, kuniks olukord normaliseerub. Õnneks saavad töötajad kaks kuud riigilt 70-protsendilist palgatoetust.

Täna peaks linn valmistuma laiemaks supiköögiteenuse pakkumiseks, see aeg võib paari kuu pärast kohal olla, kus ma tahaksin ka ise võibolla suppi saada.

Berliini Trahter on meie püsiklientide palvel lõuna aeg avatud, sest need, kes tööl käivad, tahavad ju süüa saada, aga õhtutel ja nädalavahetustel on trahter suletud. Seal on sama seis, elame riigi armust, sest käive on kukkunud 95 protsenti.

Olukord muutub iga päevaga, ja nagu ütles tööandjate keskliidu juht Arto Aas, tähendab üks päev eriolukorras pärast nädal aega taastumist. See võib isegi pikemalt minna, tavaolukorra taastumine võib aega võtta lausa aasta-kaks. See sõltub paljudest asjadest. Ega me sellest viirusest enam lahti ei saa, see on igapäevane reaalsus, peame sellega nüüd elama, ja uskuge, kui tuleb koroonale ravim, siis peale seda suhtume sellesse nagu tavagrippi. Kas täna keegi kardab haigestuda grippi?

Saan aru, et teie sõnum on see, et säilitagem rahu, kuulakem, mida peab tegema ja kuidas käituma, ning ärgem paanitsegem.

Inimesed on ikka täitsa ära hirmutatud infoga, et meil hakkab inimesi sadade kaupa surema ja et nakatanuid saab olema 30 000. No ei ole võimalik. Itaalias elab 60 miljonit inimest, meil 1,3. Kui isegi olukord oleks sama hull kui Itaalias, siis tuleks kõik arvud 50-ga jagada, siis oleks kõige hullem stsenaarium. Eestis ei tule selliseid arve kohe kindlasti, peremudelid on erinevad ja meie inimesed piirangute osas ülikuulekad. Olen selle poolt, et praegu peame kõik võimalikult vähe liikuma, et sellest jamast kiiremini lahti saada. Ma ei mõista, miks valitsus koera saba jupi kaupa raiub ja kõiki ärisid kaheks nädalaks ei sulge.

Olete igasugu aegu näinud, mida selline olukord hotellidele ja spaadele kaasa toob?

Kui võtame Tallinna hotellid, mis elavad ainult välisturistidest, siis juhul, kui piirid on kinni, võib nii mõnigi hotell ja paljud restoranid järgmise kevadeni kinni jääda. Ise loodame, et kui eriolukord lõpetatakse, siis paari kuu jooksul siseturism elavneb, kuid kindlasti ei muutu see endiseks.

Meil on olnud kuid, kui meie külastajatest lausa 80 protsenti on eestimaalased. Loodan, et ka kohalikud vajavad jätkuvalt puhkust ja eelistavad lähiaastatel puhkusekohana Eestimaad ning leiavad jälle tee Aqvasse. Välisturisti tagasisaamine võtab aga aastaid.

Kas see tähendab ka seda, et peale kriisi spaades hinnad tõusevad?

Mis saab üldse rahast? Rahaturust? Seda ma ei oska küll arvata. Räägitakse, et selle kriisiga pumbatakse majandusse mitmeid triljoneid eurosid, sellega võib hoopis raha väärtus väheneda, võib tulla inflatsioon. Sellises kriisiolukorras on raske öelda, mis saab. Kui kogu transport pannakse stopi peale, siis ühel päeval saavad naftahoidlad naftat täis. Kas me näeme hetke, mil nafta pumpamine peatatakse? Mida see võib kaasa tuua? Kas majandus jääb täitsa seisma? Börsid kukuvad veelgi?

See on kriisi kõige mustem stsenaarium...

Selline seis on mässudeks soodne. Aga oletame, et kriis kestab ja tulevikus vaesus aina süveneb, kuid inimeste kohustused on jäänud samaks ja suur osa elanikkonnast ei suuda laene tagasi maksta ning see tekitab olukorra, kus pangad hakkavadki eluasemeid inimestelt ära võtma – sest kui kaua sa ikka laenupuhkust annad, ütlevad rootslased. See võib ühiskonna kannatuse piiri peale viia ja siis, kui mõni poliitiline jõud, näiteks EKRE, tuleb järgmistel valimistel välja lubadusega pangad natsionaliseerida ja kõikide inimeste eralaenud kustutada... Mis te arvate, kes võidaks valimised?

Vaatame natuke lähemat tulevikku, sest selline situatsioon, kus inimestel pole raha, et süüa osta, võib tekkida juba paari kuu pärast, kui riik lõpetab 70 protsendi ulatuses palga kompenseerimise. Mis saab edasi, kui eriolukord lõpetatakse ja kaob ka riigi tugi? Kui see kaob ja majandust laiapõhjaliste toetustega käima ei lükata, siis on suure tõenäosusega oodata suuremaid koondamisi ja ettevõtete pankrotte.

Täna ei pääse sellest ükski ala ja ka avalik sektor peab sellele mõtlema. Kui riigikogu tõstab nüüd oma palka, no ma ei tea, siis peaks need 101 nime meelde jätma ja järgmistel valimistel neid kõiki boikoteerima.

Rakvere linnavolikogu liikmena ja visionäärina, mida soovitate praeguses olukorras linnajuhtidele?

Olen mõelnud, et tänasel päeval ei tohiks mõelda lisaeelarvega lisainvesteeringutele. Peaksime peatama kõik planeeritud tänavaehitused, sest üksikisiku tulumaksust laekuvad linna sissetulekud langevad proportsionaalselt palga langusega. See võib viia linna selleaastase eelarve hoopis miinusesse. Täna peaks linn valmistuma laiemaks supiköögiteenuse pakkumiseks, see aeg võib paari kuu pärast kohal olla, kus ma tahaksin ka ise võibolla suppi saada. (Muigab.)

Kuidas te ise sellest olukorrast välja ujute?

Olen alati mõelnud, et raha pole kõige tähtsam. Elan päev-päevalt, ma ei tea, kuidas edasi ja mis olukord tuleb.

(Rõõmsalt.) Berliinil on sünnipäev aprillis ja Aqval maikuus. Olen mõelnud, et tähtpäevi ei saa jätta tähistamata. Kindlasti ei lange ma masendusse, soovin oma ettevõtete kaudu hoida ka teiste tuju üleval.

Sotsiaalmeedia postituses soovisite optimistlikku meelt. Kuidas hoida rõõmsat meelt?

Jah, ma kirjeldasin ka mõningaid mustemaid stsenaariume, aga olen optimist igas olukorras ning loodan, et me tuleme ühiste pingutustega sellest kriisist välja ja peale seda on meie ühiskond palju tervem ja hoolivam. Peame koroonaviiruse kriisiga elama: on valik, kas paanitseda või olla rahulik.

Naeratage rohkem, toituge tervislikult. Lōppude lōpuks läheb kōik hästi ja kui ei ole veel hästi, siis ei ole see veel lōpp.

Aqva juht Roman Kusma. Foto: Ain Liiva