Kõhu- ja hingepide püütakse toimetada vanuriteni

Sotsiaalharidusega Ülle Kask käib praegusel keerulisel ajal vabatahtlikuna vanuritel abiks. Foto: Anu Viita-Neuhaus

Sotsiaaltööd õppinud Ülle Kask pani ajalehte teate, et aitab eakaid. See, mis juhtuma hakkas, üllatas teda ennastki. Paljud koju sunnitud vanad inimesed vajavad abi kohe, linna sotsiaalosakond on küll mõndagi ära teinud, kuid on piisavalt lahtisi otsi, mida alles asutakse sõlmima.

Ülle Kase sotsiaalteenuseid pakkuv ettevõte ei tegutse juba mõnda aega, kuid ta otsustas praegusel kriisiajal vanainimesi aidata vabatahtlikult. “Saan ka kodust välja,” sõnas abistaja.

Eile ootasid toiduaineid kolm hinge, kes olid pöördunud tema poole palvega tuua sooja einet. Kell 10 võttis Ülle peaaegu tühjast söögikohast kaasa supi ja praed.

Vanainimesed on hoitud, ta ise desinfitseeris üha ja üha käsi, et pääseda viiruse küüsist. Näo ees kandis ta enda õmmeldud kaitsemaski.

Tema teekonna alguspunkt oli ühe Rakvere kortermaja neljandal korrusel, kus vanaproua suppi ootas. “Ta palus tuua ka desinfitseerimisvahendit,” sõnas Ülle Kask. Hiljutine puusaoperatsioon on proua täiesti tuppa aheldanud. “Kohtuda me ei saa, aga omavahel leppisime kõik telefonitsi kokku,” rääkis Kask. Nii öeldakse läbi ukse soojad tervitussõnad. Toit aga jääb ukse taha.

“Kriisiga nelja seina vahele istutatud vanainimesed ei tunne end hästi. Nad iseloomustavad seda nagu elu raudse eesriide taga,” lausus Ülle Kask. Ta sõnas, et lisaks üksindusele tuntakse hirmu.

Rahutus, pelg, kehv olemine – niisuguseid sõnu kasutas enda praegust olukorda iseloomustades 80-aastane proua. “Olen täiesti üksinda maailmas,” lausus ta. Tõsi, temaga koos elab mitu kassi. Kott, kus eined kiisudele ja šokolaad naisele endale, rändas pesukaussi, kus naine selle ohutult tuppa kandis. “Ega mul kedagi pole. Kui midagi juhtub, mis saab loomadest?” sõnastas ta veel enne minekut suure mure. Kuid peatus siis ja kurtis veel. Lähiajal on suurem küsimus hoopis see, kuidas pensionipäeval raha kätte saada, kui panka omal jalal ei pääse.

92-aastane heas vormis proua hüüatas ust avades: “Hoiame distantsi!” Ülle Kask tõstiski kuivained ja mõne konservi kotikesega trepile. Küll aga tahtis elus nii mõndagi näinud naine jutustada, kuidas ta omal ajal nakkusosakonnas meditsiiniõena töötas ja mismoodi toodi siis difteeriat ja tüüfust põdevad inimesed surmasuust ellu tagasi. Proua rõhutas, et peame hoidma üksteisest eemale ja kandma kaitsevahendeid.

Rakveres on üksi elavaid eakaid vanuses 65 ja enam aastat 1100 inimest.

Esmaspäeval viib Ülle Kask vanainimestele jälle sooja kõhutäite.

Rakvere linna sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket ütles, et tõenäoliselt pole nad koroonakriisi ajal siiski kõiki abivajajaid üles leidnud. “Rakveres on üksi elavaid eakaid vanuses 65 ja enam aastat 1100 inimest,” lausus Suun-Deket.

Sotsiaalosakonna juhataja nentis, et koroonaviiruse leviku ajal on nad abivajajaid uuesti kaardistanud – üksikute eakate kohta on infot saadud sotsiaalkindlustusametist, seda saadetakse ka päästeametist.

“Oleme nende nimekirjadega juba töötanud, võtame ühendust nende inimestega, kes on üle üheksakümnesed, küsime, kuidas nemad toime tulevad. Helistame kõik ükshaaval läbi,” rääkis Suun-Deket.

Praegu on sotsiaalosakonna töötajad peamiselt jaganud infot, et vajadusel saaksid kõik eakad abivajajad nende poole pöörduda. Bussipeatustes on lausa üleval sotsiaalosakonna juhataja telefoninumber. “Telefonitsi ja meilitsi on tulnud palju abipalveid, et oleks vaja toitu koju viia ja vaadata, kas eakaga on kõik korras,” kõneles Suun-Deket.

Lähiajal peaks linnaelanike postkastidesse jõudma eriväljaanne, kus antakse infot ja nõu, mida teha kriisiolukorras ja kust leida abi.

Praeguse tegutsemise kohta rääkis Suun-Deket, et sotsiaalkeskuse töötajad lepivad inimesega telefoni teel tuleku kokku ja viivad võimalikult väikese kokkupuutekontaktiga toidu abivajajale. “Vestlusõhtud ja kodu koristamised oleme pausi peale pannud,” lausus Suun-Deket.

Tuju üleval hoidmise võimalustest nimetas sotsiaalosakonna juhataja, et kuigi psühholoogi pakkuda pole, kuulatakse ja toetatakse inimesi digitaalsete kanalite kaudu.

Toidupakkide kohta, mida vanurid ootavad, sõnas ta, et praegu neid ei jagata. “Vajadusel teeme koostööd toidupangaga, aprilli alguses on tulemas Euroopa Liidu toiduabi vähekindlustatud isikutele. Tegeleme hädasolijatega jooksvalt, vaatame, kuidas saame aidata,” rääkis Suun-Deket.

Ta ütles, et praegu on eakatel suur mure see, kuidas nad saaksid ohutult poes käia, näiteks just hommikustel aegadel. “Meie piirkonnas puudub ka poest kaubatellimuse koju toomise võimalus. Sotsiaaltöötaja on nõus seda tegema, aga tellimused ja arved on selline teema, mida püüame lahendada ja kus oleks erasektoril võimekus tulla appi.”

Hooldustöötajaid on linnal 13, kuid vajadusel on võimalik kasutada sotsiaalkeskuse personali, kes ei saa praegu aktiivselt oma tööd teha. Küsimusele, kas hooldustöötajad on ise niinimetatud kaitstute grupis, vastas sotsiaalosakonna juhataja, et töötajad on enamjaolt vanuses üle 40 aasta. “Mõni on ka riskigrupis,” nentis Suun-Deket.