Saada vihje

Rüütlirüüd löövad linnuses särama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnust külastavad turistid leiavad jaanipäevast eest uued rüüd, mõõgad, vankrid ja kõik muu, et end veel paremini keskaega mängida.
Linnust külastavad turistid leiavad jaanipäevast eest uued rüüd, mõõgad, vankrid ja kõik muu, et end veel paremini keskaega mängida. Foto: Arvet Mägi

Rakvere linnus läheb peagi remonti, et enne jaanipäeva täiesti ümbersündinuna taas väravad avada, muu hulgas saab linnus ka uue inventari, näiteks raudrüüd ja piinapingid.



Rakvere linnuse uuendamise mitu hanget võitnud Loorber OÜ omanik Priit Verlin oli just eile Lõuna-Eestis tõllassepa juures, kes varustab ratastega näiteks härjavankrid ja suurtükilafetid.

Verlin hoolitseb selle eest, et linnuse juurde saaks keskaegsed telgid, mitmesugused sepised, relvad ja varustus, näiteks on vaja valmistada kuus komplekti raudrüüsid.

“See on nii suur asi, et siia saab kaasata lisaks eesti meistritele ka pakistani ja india käsitöölisi ja isegi kanada relvameistreid,” ütles Priit Verlin.

Käsitööliste rõõm

“Need eritellimused tehakse valmis meie partnertehastes või minu enda kunstikooliaegsete sõprade abiga,” ütles Tartu kunstikoolis mööblikunstnikuks õppinud Verlin.

Ta tõi näite, et kui tellis seppadelt piinapinke, siis läksid meeste silmad esialgu üllatusest õige suureks. Verlin lisas, et kuna see on väga huvitav ja omapärane töö, siis alltöövõtjad tulevad suure himuga kaasa ja kõigil löövad silmad särama. “Selline käsitööliste rõõm,” nentis ta.

“Elus on pidanud igasuguste asjadega tegelema, aga kui see praegune asi saab tehtud, siis olen ilmselt Rakvere suurim relvakaupmees,” muigas Verlin. “Aga ajalugu on mind kogu aeg huvitanud,” jätkas ta, “olen seal linnusevaremete all sündinud, kasvanud ja linnusega ühes rütmis hinganud.”
Tema sõnul käib kõva töö nüüd suveni, aga see on väga meeldiv töö. Eesti rahva muuseumis sai isegi köiepunumise selgeks.

Tal on varasem kogemus olemas nii Aasia meistritega kauplemisel kui ka näiteks suurtükkide valmistamisel – Eestisse on neid tehtud kümmekond.

Aga mitte ainult vanad asjad ei paelu teda – näiteks just eile tellis geenivaramu Verlinilt ultramoodsa reguleeritava kõnepuldi.

Aasta läbi avatud

SA Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets rääkis, et 23. jaanuaril alustab remonditöödega OÜ Vanalinna Ehitus, kes võitis linnuse ehitushanke. Tööde käigus viiakse osa ruume, näiteks suur saal, ajalootuba ja teaduste kamber, elekterküttele.

“See võimaldab meil aasta ringi avatud olla,” lausus Leemets. Lisaks krohvitakse ja lubjatakse osa seinu.

Linnusesse rajatakse ka uus kauplus, mis saab ühtlasi linnusest väljapääsuks. Praegune kaupluseruum on kavas ümber ehitada daamide tualetiks.

Konvendi hoovile tehakse suurte nuppudega malelaud, päris palju uusi asju tuleb Leemetsa sõnul ka linnuse eesõue. “Kindlasti toome juurde loomi,” lubas Ants Leemets.

Linnuse töötajad saavad endale uued rõivad, samuti hoolitsetakse külastajate eest, kelle tarbeks õmmeldakse uued vammused. Ka peaksid külastajate tarvis valmima kiivrid.

Praeguse kava järgi tuleb suurema remondiga lõpule jõuda 15. juuniks. “Haljastustööd venivad küll pikemaks,” lausus Ants Leemets.
Suvel saab SA Virumaa Muuseumid kümneaastaseks ja enne jaanipäeva on plaanis uuenenud linnuse avamisega suurejooneliselt sihtasutuse sünnipäeva tähistada.

“Et kõik töötajad mängivad siin mingeid rolle, siis Üllar Saaremäe aitab meil asja lavastusliku osa üle vaadata ja Jaak Vaus seisab hea kunstilise külje eest,” selgitas Leemets.

Rakvere linnus on üks olulisemaid ja suuremaid turismiobjekte väljaspool Tallinna. “Tänavune aasta jääb meil küll poolikuks, aga 2013. aastal ootaks tänu uuendustele külastatavuse olulist tõusu,” ütles Leemets.

Virumaa Muuseumidel kujunes lõppenud aasta külastuste arvuks 176 000, enim külastati Palmse mõisa kõrval just Rakvere linnust, kus käis 71 000 inimest. Linnuse arendamiseks kulub

594 378 eurot, millest 85% saadi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalse arengu programmist. “Summa ei ole küll väga suur, aga selle eest saab siiski päris palju asju ära teha,” lausus muuseumijuht.

Tagasi üles