Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas on teinud politseile ja kohalikele omavalitsustele ülesandeks jälgida politseikeeli 2+2-reegli täitmist. Et avalikus kohas ei oleks korraga koos rohkem kui kaks inimest ja et inimeste vahe oleks vähemalt kaks meetrit.
Omavalitsused korraldavad avaliku korra jälgimist
Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ütles, et avalikku korda jälgitakse valla viies suuremas kohas: Väike-Maarjas, Rakkes, Simunas, Kiltsis ja Vaos. Seda teevad valla allasutuste töötajad ja vabatahtlikud kolm päeva ehk kuni esmaspäevani.
Kesküla sõnul jälgis ta täna ise korda Väike-Maarjas, tehes alevikus mitu tiiru. Vallajuhi hinnangul käituvad inimesed väga mõistlikult. Kesküla sõnul on kõige suurem oht eespool nimetatud reeglit rikkuda toidupoodides. Väike-Maarjas oli inimeste vahe vähem kui kaks meetrit Coop-i ja OG Elektra kaupluses. Viimasesse nägi vallajuht sisenevat ka maskides politseinikuid, kes samuti pistelist kontrolli teevad.
Kesküla sõnul ongi kauplustes kahe meetri nõuet keeruline täita, sest riiulite vahe on kitsas. Teine võimalus on lasta kliente kauplusse sisse ükshaaval, nagu Kesküla andmetel tegi Taluturu pood. Siis aga võivad tekkida pikad järjekorrad.
Haljala vallavanem Ivar Lilleberg ütles, et avalikku korda jälgib valla järelvalveametnik ja noorsootöötajad. Viimased panevad rõhku alaealistele. Järelvalvet tehakse Haljalas ja Võsul. Poode ei kontrollita. Lilleberg viitas, et politsei ja kohalikud omavalitsused jälgivad avalikku korda tiheasustusega kohtades, hajaasustusega alad kuuluvad keskkonnainspektsiooni kompetentsi.
Tapa vallavanem Riho Tell rääkis, et Ida prefekt pöördus tõepoolest kohalike omavalitsuste poole patrullreidide korraldamiseks. Telli sõnul tehakse reide Tapal ja Tamsalus. Lehtses peab olukorral silma peal kohalik inimene. Telli sõnul teevad reide valla allasutuse töötajad ja vabatahtlikud, kelle tegevust koordineerib järelevalveametnik. Täna ennelõunaks oli end vabatahtlikuna kirja pannud 14 inimest. Telli sõnul nimekiri täieneb. Esialgu avalikku pöördumist vabatahtlike leidmiseks pole omavalitsus teinud, kuid kui inimesi on vaja rohkem, siis pöördutakse ka vallaelanike poole.
Kontrollreidid Tapa vallas hõlmavad ka poode. „Üldjuhul on teada, kuhu kogunetakse,” sõnas Tell. Samuti on vallaelanikud aktiivsed rikkumisi märkama. Nii on Telli sõnul rikkumistest teada antud järelevalveametnikule ja vallavanemale, kuid on tähelepanekud edastatud ka hädaabinumbril 112.
Rakvere abilinnapea Rainer Miltop ütles täna ennelõunal, et on kontrollreidide asjus pidanud juba kaks nõupidamist. Info on edastatud linna allasutustele, kelle töötajad siis katavad kogu linna. Täna tegi kontrollreidi linna järelevalveinspektor. Miltopi sõnul teeb ta kontrollreide igapäevaselt koos linnapea Triin Varekuga. „Nii sõites kui jalutades,” lisas Miltop. Kontrollreide koordineerib abilinnapea Andres Jaadla, kelle vastutusalas on korrakaitse.
Miltopi sõnul ei hõlma kontrollreidid kauplusi, sest eraettevõtjad peavad ise hoolitsema nõuete täitmise eest. Abilinnapea lisas, et kui vaja, siis hakkavad nad ka kauplustes käima. Samuti on linnavalitsus valmis välja panema lisajõud, kui politseil on abi vaja.
Kadrina vallavanem Kairit Pihlak oli samuti seda meelt, et omavalitsus kaupluste kontrolli ei korralda. Küll aga on valvsa pilgu all valla avalikud kohad. Reide teevad valla allasutuste töötajad, organisatsioonid ja kodanikuühendused. Viimastest tõi vallajuht näitena Kadrina saunaklubi.
Rakvere vallavanem Maido Nõlvak ütles, et käis ise reedel matkarajal ja pidi kahele täiskasvanule märkuse tegema. Nimelt olid nad küll nõuetekohaselt kahekesi, kuid sellises kohas, kus neist oli võimatu mööduda vähemalt kahe meetrist distantsi hoides.
Rakvere vallas koordineerivad kontrollreide majandusspetsialist Janek Seidelberg ja IT-spetsialist Mario Mikvere. Eile ennelõunal oli neil juba kasutada 14 inimest, keda reidile saata. Nimekiri mõistagi täieneb. Uue koostööpartnerina nimetas vallavanem Maido Nõlvak Eesti Punase Risti Lääne-Virumaa seltsi, kes pani välja kaks vabatahtlikku.
Küsimusele, kas kontrollreide tehakse ka kauplustesse, vastas Nõlvak, et see on huvitav mõte, mille ta äsja sai maakonnalehelt, ja lubas seda kaaluda.
Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum rääkis, et Aseris, Viru-Nigulas ja Kundas on olemas inimesed, kes hakkavad vahetu suhtluse kaudu kohalikke koroonaviirusest teavitama.
"Nad sõidavad autoga ringi ja vaatavad, kui inimesi on üle kahe koos, siis lähevad ja vestlevad. Jagavad materjali, räägivad koroonast, tutvustavad seadusi," sõnas Vallbaum.
Viru-Nigula vallavanem ütles, et patrullivad inimesed on kohalikud, kes tunnevad sealseid olusid ja inimesi, niimoodi teevad Aseris teiste seas selgitustööd ka vallavolikogu esimees Riho Kutsar ja volikogu liikmed.
"Läheme inimestele ligemale," lausus Vallbaum. Suure valla kohta, arvas vallavanem, et ilmselt pole siiski nii mõnedki inimesed aru saanud olukorra tõsidusest.
Maakonna suurima omavalitsuse, enam kui tuhande ruutkilomeetrise pindalaga Vinni valla vallajuhi Rauno Võrno sõnul on nende omavalitsus jagatud kolmeks piirkonnaks, millel on oma haldusjuhid. "Nemad hakkavadki esialgu oma piirkondades niiöelda patrullima," lausus Võrno.
Rägavere, Pajusti ja Vinni piirkonnas täidab haldusjuhi ülesandeid Virgo Koppel, Viru-Jaagupist kuni Roela ja Tuduni jälgib olukorda Nele Aart ning Laekvere ja Muuga piirkonnas on haldusjuhi ülesannetes Andrus Läll.
"Nemad on omamoodi vallavõimu käepikendused. Vaatame, sest päästeametki lubas, et nende patrullid hakkavad liikuma ja politsei pakub tuge. Arvestades, et meil on suures osas hajaasustus, siis põhilised suuremad keskused, mida jälgida ja kust tuleb läbi sõita, on ikka Vinni, Roela ja Laekvere," kõneles Rauno Võrno.