Eriolukorra juht otsustab

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas.

FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

Korraldusega nr 50 sätestatakse, et üle Eesti jääb kohalikes kaubanduskeskustes avatuks 16 postkontorit. Avatuks jäävad üksnes need postkontorid, mille saadetisi ei saa sama linna piires mujale ümber suunata.

Teiseks saavad kaubanduskeskuse külastajatele suletud kaupluses jätkuvalt käia poe omanik ja töötaja. Eelkõige on see vajalik e-poest kauba müügi korraldamiseks või näiteks lemmikloomakaupluses loomade eest hoolitsemiseks.

Peaministri 24. märtsi 2020. a korralduse nr 46 “Eriolukorra juhi korraldus kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu kehtestamise kohta” muutmine hädaolukorra seaduse § 31 lõigete 1 ja 3 alusel

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 “Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil” kehtestatud eriolukorrast muuta peaministri 24. märtsi 2020. a korraldust nr 46, millega peaminister eriolukorra juhina kehtestas liikumisvabaduse piirangud kaubandusettevõtetes, järgmiselt:

1. Täiendada korralduse punkti 2 alapunktiga 8 järgmises sõnastuses: “8) postkontorid: 1. Kambja postkontor; 2. Elva postkontor; 3. Lihula postkontor; 4. Mustla postkontor; 5. Sindi postkontor; 6. Võhma postkontor; 7. Kehra postkontor; 8. Keila postkontor; 9. Maardu postkontor; 10. Paldiski postkontor; 11. Jõhvi postkontor; 12. Kohtla-Järve postkontor; 13. Iidla postkontor; 14. Tapa postkontor; 15. Kunda postkontor; 16. Kohila postkontor.”.

2. Täiendada korraldust punktiga 21 järgmises sõnastuses: “21. Punktis 1 sätestatud piirang ei kehti liikumispiiranguga hõlmatud ala töötajate ja omaniku või tema esindaja suhtes.”.

3. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus viivitamata, muutmata kujul ja tasuta.

4. Korraldus jõustub 27. märtsil 2020. a. 2 (2) Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.

Korraldusega nr 51 kooskõlastatakse eriolukorra juhi korralduses sätestatud erandid valitsuse korralduses sätestatud eranditega välismaalaste kohta, kes tohivad eriolukorra ajal Eestisse siseneda.

Sama korraldusega laiendatakse ka välismaalaste ringi, kes üle riigipiiri tulla tohivad. Eestisse tohivad tulla haigusnähtudeta välismaalased, kes on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Samuti inimesed, kelle Eestisse saabumine on seotud siinse ettevõtte seadme hooldamise, remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik siinse ettevõtte tegevuse tagamiseks.

Peaministri 16. märtsi 2020. a korralduse nr 32 “Eriolukorra juhi korraldus liikumispiirangu kehtestamiseks pärast riigipiiri ületamist” muutmine hädaolukorra seaduse § 31 lõike 3 alusel

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 “Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil” kehtestatud eriolukorrast muuta peaministri 16. märtsi 2020. a korraldust nr 32 “Eriolukorra juhi korraldus liikumispiirangu kehtestamiseks pärast riigipiiri ületamist”, millega peaminister eriolukorra juhina kehtestas liikumispiirangud pärast riigipiiri ületamist, järgmiselt:

1) sõnastada korralduse punkti 3 alapunktid 2 ja 3 järgmiselt:

“2) isikud, kes on vahetult seotud kauba või tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega;

3) isikud, kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapere liige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev isik;”;

2) täiendada korralduse punkti 3 alapunktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: “9) isikud, kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega; 10) isikud, kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise, remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks.”. Massiteabevahendite valdajatel ja elektroonilise side ettevõtjatel avaldada korraldus viivitamata, muutmata kujul ja tasuta. Korraldus jõustub selle allakirjutamisel.

Praeguse korraldusega täpsustatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks kehtestatud meetmeid, mis on hädavajalikud viiruse leviku tõkestamiseks. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 kohaselt 2000 eurot.

2 (2) Korralduses sätestatud meetmete üle teeb järelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet.

Korraldusega nr 52 muudetakse rangemaks koroonaviirusest tingitud kodus püsimise korda nii haigestunu kui ka tema pereliikme või sama elupinda jagava kaaslase jaoks.

Eriolukorra juhi korraldus liikumisvabaduse piirangu kehtestamiseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 “Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil” kehtestatud eriolukorrast eriolukorra juht otsustab:

1. Hädaolukorra seaduse § 31 lõike 3 alusel kehtestada liikumisvabaduse piirang: 1) isikutele, kellel on diagnoositud COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus, ja 2) nendega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele.

2. Punkti 1 alapunktis 1 nimetatud isikutele kehtestatakse liikumisvabaduse piirang kuni tervenemiseni. Nimetatud isikutel on keelatud lahkuda alates koroonaviiruse diagnoosimisest oma elukohast või püsivast viibimiskohast. Liikumisvabaduse piirang on hädavajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut.

3. Punktis 1 nimetatud isikud võivad elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda kas tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või isikute elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

4. Punkti 1 alapunktis 2 nimetatud isik, kellel puuduvad COVID-19 haigust põhjustava viiruse sümptomid, võib elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda, kandes endaga kaasas isikut tõendavat dokumenti:

1) kui ta on tervishoiutöötaja või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid osutav või avalikku ülesannet täitev isik, et täita oma tööülesandeid, kui isik jälgib oma tervist tähelepanelikult ning järgib varem kehtestatud liikumisvabaduse piiranguid, milleks on eelkõige keeld avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel isikul üheskoos, samuti hoida avalikuks kasutamiseks ette nähtud kohtades vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada;

2) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik, ning kui ta järgib varem kehtestatud liikumisvabaduse piiranguid, milleks on eelkõige keeld avalikus kohas viibida ja liikuda 2 (2) rohkem kui kahel isikul üheskoos, samuti hoida avalikuks kasutamiseks ette nähtud kohtades vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada;

3) kui elukohas ja viibimiskohas on välistatud igasugune kontakt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse diagnoosiga isikuga;

4) õues viibimiseks, kui ta järgib varem kehtestatud liikumisvabaduse piiranguid, milleks on eelkõige keeld avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel isikul üheskoos, samuti hoida avalikuks kasutamiseks ette nähtud kohtades vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada.

5. Hädaolukorra seaduse § 24 lõike 2 alusel kohaliku omavalitsuse üksusel korraldada abi andmine isikutele, kellel endal puuduvad COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse tõttu võimalused eluks hädavajaliku hankimisel.

6. Hädaolukorra seaduse § 24 lõike 2 alusel määrata eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ülesanne tagada käesolevas korralduses sätestatud liikumisvabaduse piirangute kohaldamine ja järelevalve. Politsei ja piirivalve seaduse § 746 lõike 1 alusel võimaldada Terviseametil Politsei- ja Piirivalveametile käesoleva ülesande täitmiseks vajalike andmete kättesaadavus.

7. Nimetatud meetmed kehtivad kuni selle korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel.

8. Massiteabevahendite valdajatel ja elektroonilise side ettevõtjatel avaldada korraldus viivitamata, muutmata kujul ja tasuta.

9. Korraldus jõustub 28. märtsil 2020. a. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel ja nõuete täitmiseks rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Sunniraha ei ole karistus.

Korralduse põhjendused ja kaalutlused on esitatud seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.

Korraldusi saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Jüri Ratas, eriolukorra juht

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles