Kasutamata võimalus? Rakveres on nõudlus toidu kojuveo järele

Toidukauba koju tellimine on hüppeliselt suurenenud. Foto: Konstantin Sednev

Kuigi nii mõnedki ei taha kehtestatatud liikumispiirangutest midagi kuulda, ei soovi teised jälle üldse toast välja minna ning näeksid hea meelega, et neile poest kaup koju kätte toodaks. Paraku Rakveres ja mujal maakonnas sellist teenust ei pakuta.

Rakvere linnapea Triin Varek rääkis, et väga palju pahaseid inimesi on helistanud linnavalitsusse ja kurtnud, et ei julge kauplusesse minna ja tahaksid toitu koju saada ning nõuavad linnalt abi.

Olukord on aga selline, et linnavalitsuse inimestel on tööd kriisi tõttu üle pea. “Kõik allasutuste inimesed, kes oma tööd teha ei saa, on rakendatud,” lausus linnapea.

Ta märkis, et linnavalitsuse ülesandeks on pöörata tähelepanu riskirühmadele. “Tervetele inimestele toidu koju kättetoimetamine on minu hinnangul mugavusteenus ja linnavalitsus ei pea tegema erasektori tööd,” ütles Triin Varek.

Linnapea lisas, et kauplustes on ostjate jaoks desinfitseerimisvahendid. “Kasutage neid ja kaitske ennast, mina panen näiteks poes käies kummikindad kätte,” sõnas Varek.

Omanimelise kaupluseketi omanik Oleg Gross avaldas arvamust, et ettevõtted, kes on kriisi tõttu ajutiselt tegutsemisvõimaluse kaotanud, võiksid toidu kojuveo käsile võtta. “Inimesi on vaja aidata, aga sellise teenuse järele on praegu ka suur nõudlus,” kõneles Gross.

Tema hinnangul kodus põlve otsas niisugust teenust osutada pole võimalik, selleks peab olema tegutsev ettevõte, arvutipark ja vaja on ka teenindajaid.

Mõelda ja tegutseda tuleb kiiresti, kui kriis on läbi, on juba hilja.

Oleg Gross

ettevõtja

“Ise me lihtsalt ei jõua, käive on kauplustes kõvasti kasvanud ja tööd on kõigil meeletult,” sõnas ta. Oleg Gross lisas, et kui mõni ettevõte on Rakveres või kaugemalgi valmis sellist teenust pakkuma, on tema firma valmis seda kaubaga varustama ning tingimuste ja hindade üle on ka võimalik läbi rääkida. “Aga mõelda ja tegutseda tuleb kiiresti, kui kriis on läbi, on juba hilja,” märkis Gross.

Järva Tarbijate Ühistu juhatuse liige Priit Teder ütles, et nende ühistu kauplused toidu kojukannet ei paku, kuigi osa ühistuid sellise teenusega tegelevad. Näiteks osutatakse seda saartel, kus liikumine on piiratum kui teistes paikades.

“Üldiselt ei näe ma sellisel asjal väljaspool suurlinnu otstarvet. Arvestades rahvastiku tihedust Lääne-Virumaal, toidukaupade kojukanne meil ei toimi. Reklaami mõttes võib ju korraks teha, aga tegelikult see ei toimi. Seejuures ei ole jutt isegi asja tasuvusest, vaid valmisolekust – vaja on transporti ja tingimustele vastavaid vahendeid ning materiaalset baasi, mida väljaspool suurlinnu asuvatel kauplustel ja kaubanduskettidel praegu tegelikult ei ole. Pealegi on jahutatud kauba põlve otsas vedamine keelatud,” rääkis Teder.

Ta lausus, et tervikuna on kõik maakonnad kaubandusvõrguga hästi kaetud ja suurem osa poode töötab tavapärasel režiimil.

“Ma ei räägi siinkohal ainult Coopist, vaid kõikidest kauplusekettidest. Kõik on teinud praegu meeletult tööd. Pigem paneb mind imestama, et inimesi kutsutakse üles mitte külastama maapoode ja nimetatakse neid nakkusohtlikeks. See on tegelikult solvav, sest maapoed on kõik hästi varustatud ja kõik nad toimivad. Samuti toimib tasuta bussiliiklus maapoodidesse,” lisas ta.