Jaak Janno: “Saame ka teistmoodi prahist lahti”

Ida päästekeskuse Lääne-Virumaa päästepiirkonna juhataja Jaak Janno soovitab inimestel praegu väljas lahtise tule tegemisest loobuda. Foto: Arvet Mägi

Ida päästekeskuse Lääne-Virumaa päästepiirkonna juhataja Jaak Janno sõnul loodavad pritsimehed endistviisi inimeste mõistlikkusele. Et tehtud vigade parandamiseks jutust piisab.

Päästjatele langes topeltkoormus. Lisaks riigis välja kuulutatud tuleohtliku ajaga seotud tegevustele peavad pritsimehed osutama avaliku korra tagamisel abi politseile.

Alates reedest on riigis välja kuulutatud tuleohtlik aeg. Mida see tähendab Lääne-Virumaa päästjatele?

Oleme samamoodi valves ja loodame inimeste mõistvale suhtumisele. Et kui lõket tehakse, siis ikkagi mõistusega. Et kõik tuleohutusnõuded oleks täidetud. Tiheasustusalal tuleb kindlasti tähelepanu pöörata sellele, kas kohalik omavalitsus on üldse lubanud lõket teha. Pigem soovitame igasugusest tule tegemisest loobuda.

Ida-Virumaal on olnud juba palju kulupõlenguid, meie maakonnas vähem, kuidas seda seletada?

Raske öelda. Võibolla on inforuum erinev. Kindlasti võib üks põhjustest olla, et rahvastikutihedus on teine. Ida-Virumaal on kordades rohkem inimesi kui Lääne-Virumaal. Rohkem ei oska nagu põhjuseid tuua. See on ajast aega nii, et kui vaatame üleriigilistki statistikat, siis seal, kus on rohkem inimesi, juhtub rohkem.

Üheks põhjuseks on välja pakutud, et inimesed on rohkem kodudes, kuid tahavad end looduses tuulutada. Lapsed koolis käima ei pea, nemadki soovivad kuskil olla, kaubanduskeskused ja teised nende jaoks populaarsed kohad on kinni. Ja hiljuti lapsed süütasidki Rakveres puu põlema.

Jah, eks me nüüd näeme, et puhtalt kulu süütamisi on ka olnud. Aga kui vaatan Lääne-Virumaa statistikat, siis enamjaolt on kulupõlengud saanud alguse lõkkest. On olnud ilus ilm, inimesed on oma prahti põletanud ja see on käest ära läinud.

Inimesed ei ole lihtsalt järginud neid reegleid, mis on päästeameti kodulehel ja saadaval mõne nupuvajutusega.

Absoluutselt. Ja need reeglid on paisatud ka igale poole meediasse. Kui inimene vähegi tahab, siis leiab ta need kindlasti üles.

Seoses eriolukorraga on seljad kokku pannud politsei, omavalitsused, keskkonnainspektsioon ja päästjad. Näiteks keskkonnainspektsioon kontrollib hajaasustusega aladel seda 2+2-nõude täitmist. Mida päästjad teevad?

Harrastame samasugust taktikat, nagu meil on olnud eelmistel aastatel. Alustasime samamoodi patrullimisega. Päästemeeskonnad käivad meie jaoks kuumades kohtades patrullimas ja inimesi korrale kutsumas, kui rikkumist näevad. Samamoodi käivad meie tuleohutusinspektorid patrullimas. Vaatame neid lõkke tegemise kohti, samas oleme politseile appi tulnud, ning kui näeme rahvast kogunemas, siis juhime inimeste tähelepanu sellele, et on kehtestatud eriolukord ja palju inimesi ei tohi koos olla.

Politseinikele on teiste inimestega suhtlemiseks välja jagatud isikukaitsevahendid: mask, isegi kaitseprillid, kummikinnastest rääkimata. Kas ka päästjatel on need olemas?

Meil on varustus olemas. Oleme oma töötajatele andnud juhised, et järgime kahe meetri reeglit ja me ei lähe inimestele liiga lähedale.

"Meie eesmärk on lihtsalt meelde tuletada ja eeldame, et inimesed saavad jutust aru."

Jaak Janno, Ida päästekeskuse Lääne-Virumaa päästepiirkonna juhataja

Loodame inimeste mõistvale suhtumisele. Meie eesmärk on lihtsalt meelde tuletada ja eeldame, et inimesed saavad jutust aru.

Mõned kuud tagasi oli jutuks, et eelmise aasta lõpus avariis purunenud päästeauto puudumine võib tekitada kulupõlengute ajal probleeme. Kas ressursipuudus annab tunda?

Ei, praegu seda veel tunda ei ole. Oleme saanud jooksvalt oma tehnikal hoolduse tehtud, meil on regioonis kaks reservautot.

Kui need sõidukid ka rivist välja langevad, siis Eesti päästeamet on üks organisatsioon ja riigi peale on reservautosid rohkem kui kaks. Vajadusel alustame kohe teistest regioonidest asendusautode toomist.

Võrreldes varasemate aegadega on tänavu mätas juba märtsis põlemiskõlblik, on teil mõni aimdus tulevikuks või plaan, mis nüüd saama hakkab?

Praegu tuli maa sisse ei lähe. Meie jaoks on väga raske ja töömahukas, kui maa on kuiv ja tuli läheb maa sisse. Praegu on suurem probleem see, et tuli läheb pinna pealt, ja kui on tuul, siis tuli levib hästi kiiresti. See nõuab hästi kiiret reageerimist. Aga õnneks ei lähe need sündmused pikale, meil ei lähe seal kaua aega, et maa sees tuld kustutada.

Praegusel ajal on paslik küsida, kuidas päästjate tervis on.

Tänan küsimast. Praegu on meie read ilusti täis ja ei ole andmeid, et meil oleks seda kõige halvemat haigust. Mõned haiguslehed on, aga need ei ole seotud selle viirusega.

Ida prefektuur saatis kakskümmend korrakaitsjat Lõuna prefektuuri appi, kas on pöördutud ka Ida päästekeskuse poole abipalvega? Olen kuulnud, et Saaremaal pidid paljud pritsimehed olema haigestunud.

Ei ole pöördutud. Oleme oma inimesi andnud appi häirekeskusesse. Kui häirekeskus tegi uue infotelefoni 1247, siis meilt käivad kuus inimest seal abis. Need inimesed on ennetusbüroo ja tuleohutuskontrolli büroo töötajad.

Tahate midagi rõhutada, lisada, mida ma küsida ei osanud?

Et inimesed väldiksid kogunemist. Me oleme tervel Virumaal väga heal tasemel – seda viirust on vähe. Väldime kokkusaamisi ja kannatame selle aja ära. Suudame üheskoos takistada seda viiruse levikut.

Teine asi veel, et kui soojad ilmad jätkuvad, siis ärme pane ohtu teisi inimesi, ärme tee tuld kohas, mis pole selleks ette nähtud. Võtame asja mõistusega ja pigem jätame tule tegemata. Saame ka teistmoodi prahist lahti.