/nginx/o/2020/03/30/13033474t1h03c4.jpg)
Koroonaviiruse peatamiseks on reedest kaubanduskeskuste poodide uksed kinni olnud. Juhtnöörid on kaupmeeste hinnangul segased ja nii on kriisiolukorras palju küsimusi. Maakonna kaubanduskeskustega seotud inimesed räägivad tekkinud keerulisest seisust.
Kuigi mõned päevad on kaubanduskeskuste inimesed saanud eriolukorraga harjuda, on kauplemispiirangutes liiga palju halle alasid. Esmapilgul lihtne küsimus teiste seas: mis on toidupood? Vastus võib olla keerulisest keerulisem.
Vaala keskuse juhatuse liige Margus Kalev rääkis, et ta on väga palju pidanud arutlema, millest algab toidupood – kas leivast riiulil? “Lemmikloomapood on ka lemmiklooma toidupood,” lausus Kalev. Temalt ootavad üürnikud teavet, kui kaua nad peavad kauplusi suletud hoidma. Infot on Margus Kalevil nii palju nagu teistel – seda polegi, sest keegi ei tea, kui kaua kriisiolukord kestab.
Küll aga teab ta, et juba enne seda, kui valitsus otsustas kaubanduskeskused sulgeda, olid need juba ostjatest tühjaks valgunud.
“Kaubanduskeskused polnud juba ammu hängimiskohad,” sõnas Kalev. Käive oli ostumekade kauplustes enne nende kinnipanemist peaaegu olematu, hädas üürnikele püüti igati vastu tulla.
“Alates reedest on suur hulk inimesi lisandunud tööturule. Arvan, et suur osa on neid, kes on sulgenud poed ja neid enam ei avagi,” tähendas Kalev.
Küsimusele, kui palju Vaala keskuse 14 kauplusest pärast koroonaviiruse leviku lõppu alles on, Margus Kalev vastata ei söandanud. Küll aga nentis ta, et kriisist väljatulek võib kaubandussektoris aega võtta lausa poolteist aastat. Aga see on tulevik, praegu soovitas ta kriisiga tegelevatel inimestel üheselt määratleda, mis on toidupood.
Järva Tarbijate Ühistu juhatuse liige Priit Teder nentis, et tema ei tea siiamaani, milline on täpne kaubanduskeskuse määratlus. “Kas näiteks spetsiaalsed toidupoed tohivad neis avatud olla või mitte?” küsis Teder. Tema sõnul räägiti esialgu, et kaubanduskeskustes lähevad kõik kauplused kinni. Olukord on olnud aga teine.
Kui Vaala keskuses oldi reedel seaduskuulekad ja suleti uksed kõikides niisugustes kauplustes, milles müüdava kauba kättesaamine pole elutähtis, oli samal ajal nii Rakveres kui ka mujal Eestis mõnedes kaubanduskeskustes osa müügikohti avatud.
“Käisin ise Tallinnas, kus Lasnamäel oli näiteks kaubanduskeskuses avatud kõik – juuksur, lihapood ja koridori peal lahtiseid kaupu müünud toidulavka,” tõi ta näite.
"Millest algab toidupood – kas leivast riiulil?"
Margus Kalev, Vaala keskuse juhatuse liige
Priit Teder märkis, et omamoodi kummaline on lähenemine turumüüjatele.
“Kui kauplused peavad hoolitsema, et külastajatel oleks võimalik käsi desinfitseerida, siis turud ja kioskid võivad lahti olla ja teha, mida tahavad, samal ajal kui kaupmehed avavad poodides “pesulaid”, kus sisse ja välja minnes on kätepesuvõimalus. Mul ei ole midagi turumüüjate vastu, aga sellisel juhul peaksid ka nemad samu nõudeid täitma. Seal käib ju kogu arveldamine ainult sularahas. Samuti huvitab mind, miks ei nõuta senimaani pangaautomaatide juures desovahendeid,” rääkis Teder.
Rakvere südames asuva kaubamaja omanik Oleg Gross ütles valitsuse meetmete ranguse kohta, et ta ei julge öelda, kas need on liiga karmid. “Me ei tea, mis juhtuma hakkab. Kõik hakkab pihta sellest, kuidas iga inimene ise seda kõike vaatab,” lausus Gross.
Kaupluste omanik ütles, et kui tahtlikult ollakse üksteise otsas ja trügitakse, siis on reegleid keeruline täita.
Järgmiste karmide meetmete kohta, mida on arutatud ja mis võivad hoobi anda väikeste kohtade kauplustele, märkis Gross, et ta ei leia, et kriisi ajal tuleb sulgeda maapoed. “Elu maal ei saa päris seisma jääda,” lausus ta.
Tema sõnutsi ei saa toidupoode kindlasti kinni panna enne, kui pole korraldatud toidu kojuviimist, aga see on suhteliselt ebatõenäoline, sest niisugune teenus tuleks maainimesele liiga kallis.
Selle kohta, et võibolla peaks sulgema kõik kauplused peale rohu- ja toidupoodide, ütles Oleg Gross, et siis tuleb muid lahendusi pakkuda. “Ainult piiranguid panna ilma lahendusi pakkumata on minu meelest lühinägelik,” lausus Oleg Gross.
Ka kriisi tippajal peaksid toidupoed jääma avatuks iga päev. “Ma ütleksin isegi niipidi: mitte apteegid ja toidupoed, vaid toidupoed ja apteegid. Ilma ravimita saab inimene mingi aeg hakkama, aga ilma toiduta sureb ära.”
/nginx/o/2020/03/30/13033473t1h752f.jpg)
/nginx/o/2020/03/30/13033474t1h03c4.jpg)
/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
/nginx/o/2020/11/11/13469793t1hff6b.jpg)