Reform suleb paari apteegi uksed
/nginx/o/2019/11/21/12755655t1h1bf4.jpg)
1. aprill 2020, 00:00
Ravimiameti info kohaselt on Lääne-Virumaal 25 apteeki, millest 1. aprilli seisuga vastavad kõik nõuetele. Praegused apteegiomanikud maakonnas on teavitanud kahe Rakvere ja kahe Tapa linna apteegi tegevuse lõpetamisest.
Tegevuse lõpetavad alates tänasest Kondivalu apteek ja Virumaa Apteegi haruapteek Rakveres ning Tapa Apteek ja Tapa Südameapteek. Virumaa Apteegi haruapteek teeb seda küll ajutiselt. “Sulgemine ei ole siiski lõplik, kuna Rakvere haigla eraldab lisaruumi põhiapteegi ruumide väljaehitamiseks, ja loodetavasti apteek avatakse peatselt uuesti,” selgitas olukorda Benu apteegi tegevjuht Kaidi Kelt.
Tapa perearstikeskuses töötava doktor Katrin Kuusiku sõnul ei ole teada, kas ja millist mõju Tapa kahe apteegi sulgemine toob. Küll aga on Katrin Kuusikul perearstina kurb tõdeda, et üks uksed sulgenud apteekidest on perearstikeskuses asunud Südameapteek. “Siinsamas perearstikeskuses asunud apteegist saime vajadusel alati nõu küsida ja patsiendid otse apteeki suunata,” rääkis Kuusik. Positiivsena tõi ta välja, et on tore, et inimestele siiski valikuvõimalus jäeti ja avatuks jäi rohkem kui üks apteek. “Ma ei oska hinnata reformi sisu, eks aeg näitab, kas ja miks seda vaja oli,” lisas Katrin Kuusik.
Alates tänasest peab apteegi enamusosalus ja kontroll apteegitegevuse üle olema proviisoril. Tegutseda võivad apteegid, kus üldapteegi enamusosalus kuulub proviisorile, kes võib üle 4000 elanikuga linnas olla seotud kuni nelja apteegiga ning peab ühes neist ka juhatajana töötama.
"Riskid ravimimüügi süsteemile kui tervikule kasvavad peale turu killustamist drastiliselt."
Kaidi Kelt, Benu apteegi tegevjuht
Tänasest peab omanikeringis üle 50 protsendi osalusest olema proviisoril.
“Niinimetatud apteegireform ei lahenda kuidagi proviisorite ja farmatseutide puudust, kuna apteekide arv oluliselt ei vähene. Lisaks on vähemalt meie töötajate seas hulgaliselt pensionäre ja ka lähiajal pensionile siirduvaid apteekreid, seega ei ole näha, et tööjõuprobleem laheneks,” kõneles tööturu olukorrast Kaidi Kelt.
Varem oli igas apteegis proviisorist juhataja. Linnas asuvates haruapteekides ei olnud enne proviisori töötamine kohustuslik, töötada võisid ka vaid farmatseudid. “Kui nüüd on haruapteegi asemele tehtud põhiapteek, on nendes apteekides proviisori olemasolu vajalik,” sõnas ravimiameti kommunikatsioonijuht Kristi Sarap.
Teine tingimus uue apteegireformi korras on see, et üldapteegi tegevuse üle puudub valitsev mõju ravimite hulgimüüjal, tootjal või tervishoiuteenuse osutajal. Samuti ei ole nõuetekohane pidada üldapteegil haruapteeke linnades, kus on üle 4000 elaniku.
Muudatuste eesmärk on suurendada proviisori rolli tervishoiusüsteemis, tagada apteegiteenuse erialane areng ja vähendada ärihuvide mõju apteegiteenusele.
“Selge on see, et mida suurem on ühe apteegi patsientide arv, seda mõttekam on selle pidamine ning seda suuremat ravimivalikut on mõistlik ja võimalik apteegis tagada,” ütles sotsiaalministeeriumi terviseala nõunik Katri Eespere.
Milliseid muutusi toob reform tarbijale? “Kliendi jaoks ei muutu esialgu ehk midagi, kuna apteekrid teevad oma tööd pühendumusega edasi. Samas riskid ravimimüügi süsteemile kui tervikule kasvavad peale turu killustamist drastiliselt,” selgitas Kaidi Kelt. Ta lisas, et majandusreeglid kehtivad ka ravimiturul ning killustatud turg on tarbijale lõppkokkuvõttes kallim, ebaefektiivsem ja kriiside käigus kergemini probleemidesse sattuv.
“Kuna apteeke on eriti suuremates linnades palju, on majanduslikud kaalutlused kahtlemata olulised,” lausus Katri Eespere peamiste põhjuste kohta, miks mõned apteegid on otsustanud uksed jäädavalt sulgeda.
Kristi Sarapi sõnul on apteekide sulgemise peamine põhjus olnud proviisori osaluse puudumine äriühingus.
