Sisukord
Uudised
Paberleht

Rootsi kuninga haud on ära rikutud

3 min lugemist
Varudi-Vanakülas on kivikalme, mille rahvapärane nimetus on Rootsi kuninga haud. Tänavuste põllutööde käigus sai iidne paik kahjustatud. FOTO: Ain Liiva

Varudi-Vanakülas paikneb arheoloogiamälestis, kivikalme, mille rahvapärane nimetus on Rootsi kuninga haud. Õigemini põllul asub see, mis kalmest praeguseks järele on jäänud – tuhat või rohkem aastat maastikul olnud kalme on äsjase “maaparanduse” käigus tõenäoliselt suures osas hävitatud.

Eelmisel neljapäeval tegi Uhtna-taguses Varudi-Vanakülas elav Lisa Kärp oma tavapärast lapse lõunaune jalutuskäiku. Päev varem oli ta märganud, et ümbruskonnas laiuvatelt põldudelt oli hakatud kände ja kive korjama.

“Märkasin, et ka sellelt põllult, kus asuvad ohvrikivi ja kivikalmed,” lausus Lisa Kärp.

Tema suureks üllatuseks oli seda tehtud ka suurel lagendikul, kus mitme põllupidaja künnimaa. “Põllu ääres on üks suur ohvrikivi, kus me käime sugulaste lastega ohvreid viimas. Vaatasin, et sinna on sõidukirehv visatud, ja mõtlesin, et võtan selle sealt ära,” rääkis naine.

Ta otsustas vaadata ka veidi kaugemal asuva kivikalme seisukorda. Üsna pea hoomas ta, et midagi on tavapärasest teistmoodi. Et midagi on väga valesti. “Ma ei uskunud oma silmi. Mida lähemale ma jõudsin, seda halvemini end tundsin,” kõneles ta.

Kivikalme peale oli kuhjatud mulda, kive, kogu ümbrus oli masinatega tallatud.

Lisa Kärp nentis, et on väga pettunud. “Ma ei oska seda tunnet kirjeldada, väga kurb on olla. See on koht, kus on legendid ja lood, mul on tõesti tunne, nagu pereliikmega oleks midagi halba tehtud,” rääkis ta.

Lisa Kärp võttis viivitamatult ühendust politsei, muinsuskaitseameti ja omavalitsusega.

Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Mirjam Abel käis kohe kohapeal asja uurimas ja nentis, et tehtud kahju on tõepoolest suur. Tegemist on Varudi-Vanakülas Rootsipõllu katastriüksusel asuva arheoloogiamälestisega, kivikalmega, mille rahvapärane nimetus on Rootsi kuninga haud.

“Õigemini põllul asub see, mis kalmest praeguseks järele on jäänud – tuhat või rohkem aastat maastikul olnud kalme on äsjase “maaparanduse” käigus tõenäoliselt suures osas hävitatud,” nentis Mirjam Abel.

Ta selgitas, et kivivaret kui muinasaegset kalmet on esimesena maininud Jaan Jung 19. sajandi lõpul ning kalme võeti 1926. aastal äsja kinnitatud muinasvarade kaitse seaduse alusel riigi kaitse alla.

Kalme elas põldude keskel üle kenasti ka nõukogudeaegsed põllumajanduslikud liialdused, kuid jäi arusaamatul põhjusel ette tänavustel kevadtöödel.

Mirjam Abel

muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik

4

“Täpsemalt on kirjeldanud matmispaika V. Püss 1932. aastal ning teadusliku passi koostas 1979. aastal arheoloog Toomas Tamla. Viimase hinnangul oli leidude põhjal tegemist tõenäoliselt viikingiaegse või hilise rauaaja kalmega (u 1000–1200 pKr),” märkis Abel. “Kalme on eri riigikordade ajal kaitse all olnud juba peaaegu sajandi, enne seda säilis paik aastasadu tänu esivanemate austusele ja juurte tunnetusele. Kalme elas põldude keskel üle kenasti ka nõukogudeaegsed põllumajanduslikud liialdused, kuid jäi arusaamatul põhjusel ette tänavustel kevadtöödel.”

Abel pidas tõenäoliseks, et sel kevadel on tehtud samal põllul kivikoristust ja maa seest välja kaevatud kivid on kalmele kokku kuhjatud. “Selle kahju ei oleks suur, kuid kokku on lükatud ka kalme ise, mis kaitse alla võtmise hetkel on olnud 25-meetrise läbimõõduga ovaalse põhiplaaniga selgelt loetav kivivare, nüüdseks on sellest alles vahest alla poole,” täpsustas ta.

Muinsuskaitseamet on teinud politseile süüteoteate mälestise rikkumise või hävitamise kohta. “Omanikul tuleb ka kiiremas korras tellida lõhutud ala arheoloogilised päästeuuringud ning korrastada see osa kalmest, mis peale kuhjatud mulla- ja kivihunniku all loodetavasti on veel säilinud,” lisas Abel.

Rakvere valla heakorraspetsialist Maia Simkin nentis, et põllumeestega on kultusekivide ja kivikalmete pärast ennegi maade jagamist olnud.

“On kurb, et põllumehed selliselt käituvad ja on arvamisel, et ainus tähtis töö on põlluharimine. Nõnda küntakse ka põlde kuni maanteeservani välja ning kraavipervedelt võetakse maha viimsedki puud, seega kaob mitmekesisus, näiteks lõokestel-kiivitajatel ei ole võimalik enam põlluservades pesitseda,” rääkis Simkin. “Varudi-Vanaküla kalme puhul on kahju, et üks ajalooline objekt on totaalselt rikutud ja selle taastamine ei ole enam võimalik.”

Simkin tõi lähiminevikust näite, kuidas põllumees oli kultusekivid oma põllult minema tassinud ja politsei lõpetas menetluse teo aegumise tõttu.

Varudi-Vanakülas on kivikalme, mille rahvapärane nimetus on Rootsi kuninga haud. Tänavuste põllutööde käigus sai iidne paik kahjustatud. FOTO: Ain Liiva
Seotud lood
01.04.2020 03.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto