Viis nippi, kuidas oma silmad tervena hoida

Töö arvutiga nõuab teadlikult silmadele puhkuse võimaldamist. Foto: Aivar Aotäht

Eriolukorra tõttu veedame rohkem aega kodus ning tõenäoliselt on kodukontoris töötajatel, aga ka veebiõppel koolilastel arvutite ja muude seadmetega kokkupuudet tavapärasest rohkem. Kuidas ekraanide maailmas oma silmade eest hoolt kanda, õpetab Rakvere Kroonikeskuse Südameapteegi proviisor Aime Teder.

Silmi väsitab ja nende võrkkesta kahjustab ekraanilt kiirgav sinine valgus. Ekraane vältida on aga keeruline, sest nii mõnigi vajab näiteks arvutit või telefoni igapäevatööks. Seevastu on võimalik silmade väsimust kergesti ennetada. “Silmade hoidmiseks piisab juba paarist lihtsast igapäevarutiini lisatud tegevusest,” sõnas proviisor Aime Teder.

Kõigepealt tuleks harjumuseks muuta pauside pidamine. Sageli osutub nii mõnelegi tööpäeva ainukeseks puhkehetkeks pooletunnine lõunapaus. Sellest silmade jõudeajaks ei piisa. Ekraani ees tööd tehes tuleb silmade säästmiseks teha iga tunni aja tagant vähemalt kümneminutiline paus.

“Vaata kaugusesse, aeg-ajalt sule silmad kümneks sekundiks. Hea, kui saaksid jalutada ringi, juua vett, teha venitusi – sisse harjutamiseks suurepärane rutiin, sest lisaks silmadele teeb see head rühile,” kõneles proviisor ja pani kõigile südamele, et paus ei ole paus, kui silmadele päriselt puhkust ei anta. “See tähendab, et nutitelefon jääb puhkehetkel eemale ja arvuti töölaua peale.”

Juhul kui isegi pause võttes ja silmi sagedamini pilgutades silmad ikka kuivaks kipuvad jääma, soovitab proviisor kasutada vesiseid silmatilku. Need niisutavad silma võrkkesta ja kaitsevad kuiva õhu ja tuule eest. Kui ka vesised silmatilgad ei mõju – silmad on ikka kuivad ja punetavad –, võib olla abi tugevamatest, viskoossematest tilkadest, geelidest, salvidest.

“Silmatilgad on siiski ajutine lahendus. Kui silmi mõnda aega ilusti hoida, peaks silmade niiskus ise taastuma,” ütles Teder.

Silmadele on head paljudes toitudes sisalduvad luteiin ja zeaksantiin. Need ühendid takistavad sinise valguskiirguse jõudmist silma võrkkesta alusstruktuuri.

See tähendab, et nutitelefon jääb puhkehetkel eemale ja arvuti töölaua peale.

Aime Teder

Rakvere Kroonikeskuse Südameapteegi proviisor

Proviisori sõnul sisaldavad luteiini ja zeaksantiini mitmesugused juur- ja köögiviljad. Kõrgeima sisaldusega on lehtkapsas, herned, brokoli, kõrvits ja porgand. “Intensiivse arvutitöö puhul tuleks luteiini ja zeaksantiini sisaldavad toidud sihilikult oma igapäevasele toidulauale mahutada ja kinni pidada mitmekesisest toitumisest.”

Lisaks mitmekesisele ja täisväärtuslikule toidule saab silmi turgutada silmasõbralike luteiini ja zeaksantiini sisaldavate toidulisanditega. Proviisori sõnul on silmavitamiinides teisigi kasulikke silmasõpru, nagu oomega-3-­rasvhapped ning E- ja C-vitamiin. “Oomega-3-rasvhapete oluline roll ulatub juba imikueasse, mil silmad alles arenevad,” selgitas proviisor ja lisas, et seda on vaja silmade normaalseks toimimiseks.

E-vitamiin aeglustab kollatähni kärbumist, takistab kae moodustumist ja tugevdab kapillaaride seinu. Selle puudusest annab märku nägemise halvenemine. Kae moodustumist aitab takistada ka C-vitamiin, mis säilitab silmade veresoonte elastsust.

Lihtne viis arvuti- või telefoniekraani kahjuliku mõju vähendamiseks on sobilik ekraaniseadistus. “Päevasel ajal tuleks ekraan seada piisavalt heledaks, et kõike näeks liigse pingutuseta. Õhtusel ajal tuleks aga eelista öörežiimi, mis vähendab ekraani kontrastsust,” jagas proviisor nõuandeid ja täpsustas, et nõrga eredusega saab lisaks silmade tervisele hoida sülearvuti või nutiseadme akutki.

Hilisõhtustele arvuti- ja nutiseadmete kasutajatele tuletab proviisor meelde pool tundi enne magama minekut ekraanidest hoiduda, sest siis on kergem uinuda.