Käsmu sadama tulevik lükkus veel kaugemasse tulevikku

Käsmus ei ole praegu tänapäevast sadamat, kuid väiksemad alused saavad seal siiski randuda. Foto: Meelis Meilbaum

Tartu halduskohus peatas osaliselt Haljala vallavolikogu otsuse number 39, mis lihtsalt öelduna tähendab, et Käsmu Majaka sadama arendamine pandi taas pausile.

Käsmusse tänapäevase sadama rajamine on habemega lugu, mis algas juba 2014. aastal. Selle aja jooksul on jõutud kehtestada ja tühistada detailplaneeringuid, on kohut käidud, rahvahääletus korraldatud ja lihtsalt vaieldud. Tartu halduskohtust 17. veebruaril väljastatud resolutsiooni leiab huviline tekstile lisatud infokastist.

Käsmu sadama arendamise vastu otsisid kohtust abi SA Käsmu Meremuuseum ja MTÜ Käsmu Lahe Kalur ning eraisik Haivo Laulik. Vastustaja ehk see, kelle otsused vaidlustati, on Haljala vald. Kolmandad asjaosalised ehk Käsmu Majaka sadama (võimalikud) arendajad on Kasperwik Laevaomanikud OÜ ja MTÜ Käsmu Majaka Sadam.

Kuigi Tartu halduskohtus toimus kirjalik menetlus, on osalised palganud endale tuntud ja tunnustatud kaitsjad: Haljala valla esindajad olid advokaadid Allar Jõks ja Mirjam Vichmann, kolmandaid asjaosalisi ehk tulevasi arendajaid esindas advokaat Küllike Namm. Kõigi kaebajate esindaja oli Merlyn Mannov.

“Vald peab nüüd mõtlema, mida nad teevad, või õigemini, mida nad on valesti teinud,” rääkis Käsmu meremuuseumi esindaja Aarne Vaik. “Neil on, mille üle järele mõelda, sest sellel teemal on nad mitmeid aastaid teinud ei tea mida. Volikogu on vastu võtnud otsuseid, süvenemata dokumentidesse. See detailplaneering sisaldas formaalsusi ja vigu.”

Vaigu sõnul tuli võit vastaspoole vigade tõttu. “Paljud volikogu liikmed ei saanud otsust tehes tegelikult arugi, millest käis jutt, sest nad ei osanud või ei tahtnud teemasse süüvida. Meie võtsime käsile ja lugesime neid dokumente ning saime aru, et asi on jama,” lisas ta.

"Mina nimetaks selle saaga populaarkaebuseks."

Vello Väinsalu, Haljala vallavolikogu esimees

Haljala vallavolikogu esimees Vello Väinsalu, kes pidas sama ametit ka siis, kui vaidlusalune detailplaneering 2018. aastal vastu võeti, alustas teema kommenteerimist pika ohkega. “See on väga keeruline ja väga pikk lugu. Mina nimetaks selle saaga populaarkaebuseks,” ütles ta.

Kohus võib Väinsalu sõnul alati leida asjaolusid, mis seavad ühe või teise asja vastavuse seadustele kahtluse alla. Ta tunnistas, et detailplaneeringu dokumentatsioonis esines vigu, mida õigel ajal tõepoolest ei märgatud. “Seal oli tehnilisi vigu ja lapsusi,” tõdes ta. “Näiteks ei olnud keskkonnamõjude hindamise lõigule lisatud mitte Käsmu lahe, vaid Viimsi piirkonna kaart. Aga ma ei arva, et mõjusid hinnatigi Muuga lahes ja pakuti need Käsmu pähe, pigem oli tehniline töötaja teinud näpuvea ning lisanud planeeringule kogemata vale kaardi,” rääkis Väinsalu.

Halduskohtu otsus ei pannud saagale punkti, see jätkub. Sadamakompleksi ehitusluba Haljala vallavalitsus väljastada ei tohi, kuid Väinsalu sõnul minnakse edasi järgmise astme kohtusse.

Volikogu esimees polnud nõus oletusega, et kolmas osaline ehk arendaja survestab valda kohtutes jätkama. “Kolmas osapool ei saa valda survestada, vallal pole mingit kohustust midagi edasi teha või tegemata jätta. Kui nüüd aus olla, siis see arendus puudutab siiski väga väikest osa valla elanikest,” ütles ta. “Mina isiklikult ei näe arenduse taga kellegi erilist ärihuvi. Pigem on tegemist arendajate hea tahtega,” lisas Väinsalu.

Tartu halduskohtu resolutsioon

Tartu halduskohtust 17. veebruaril väljastatud resolutsioon kõlab ametlikus keeles nii: “1. Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt. Peatada Haljala Vallavolikogu 20.03.2018. a otsuse nr 39 kehtivus osaliselt: otsuse kehtivus peatub planeeringus krundina (positsioonina) nr 3 tähistatud maaüksuse (praegu kinnisasjad Haljala vald, Käsmu küla, Merekooli tn 5 ja 5a, registriosad nr 5526031 ja 14673550) osas alates eelnimetatud maaüksusele või -üksustele ehitamiseks ehitusloa taotluse esitamisest. 2. Kohus vaatab esialgse õiguskaitse kohaldamise jätkuva vajaduse üle kohtuotsuses.”