Kriis kriminaalhooldusaluseid töötamast ei päästa

Elektrooniline jalavõru, millega kriminaalhoolduse all olevat isikut jälgida saab. Vajadusel saab selle asendada GPS-seadmega.

FOTO: Peeter Langovits/Postimees

Koroonaviirusest tingitud eriolukord puudutab ka kriminaalhooldajate ja nende hoolealuste tegemisi. Lääne-Virumaal pakuvad siiski enam kui pooled senised tööandjad endiselt üldkasuliku töö võimalust.

Üldkasulikku tööd ei saa eriolukorrast tingituna teha kõrge riskiga asutustes, näiteks hooldekodudes ja sotsiaalkeskustes.

Justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse juhataja Merike Sirendi rääkis, et kriminaalhooldus kriisiolukorras jätkub, kuid seda tehakse veidi teisiti. Nii nagu paljude teiste asutuste ja ettevõtete töötajad, on kriminaalhooldusametnikud kodutööl. Silmast silma kohtumiste asemel kasutatakse elektroonilisi kanaleid. Siinkohal tõi Sirendi välja hea koostöö kriminaalhooldajate, kohtute, kohalike omavalitsuste ja politsei vahel.

Elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamiseks ja kohtu määratud kohustuste täitmise jälgimiseks tuleb siiski kodukülastusi ja kontrollkäike teha. Näiteks veendumaks, kas kriminaalhooldusalune täidab talle kohtu kohaldatud alkoholi pruukimise keeldu. Kodukülastusi tehakse Sirendi kinnitusel isikukaitsevahendeid kasutades.

Kriminaalhooldajad käivad kodudes nii laekunud vihjete põhjal kui ka lihtsalt pistelist kontrolli tegemas. Viimase puhul arvestatakse hoolealuse toime pandud kuriteo liiki, tema senist käitumist ja riskianalüüsi. Analüüs peab muu hulgas andma vastuse küsimusele, kas inimene võib ka vabaduses libastuda ehk näiteks rikkuda eespool nimetatud alkoholi pruukimise keeldu.

Lääne-Virumaal töötab praegu seitse kriminaalhooldusega tegelevat ametnikku, arvel on üle 200 hooldusaluse.

Mis puutub rikkumistesse, siis need pole Sirendi sõnul võrreldes koroonaeelse ajaga sagenenud. Hooldusalused on valdavalt suhtunud olukorda rahulikult ja täitnud oma kohustusi enamasti korrektselt. Need, kes enne manipuleerisid ja leidsid võimalusi kohustuste täitmisest mööda hiilida, teevad seda ka nüüd. “Hetkel ei saa öelda, et seesuguste probleemide arv oleks eriolukorra tõttu palju suurenenud,” sõnas Sirendi.

Küll aga tunnevad hoolealused toimuva pärast muret ja soovivad infot koroonaviiruse leviku kohta. Puhkudel, kus hooldusalune kirjeldab halba enesetunnet ja pärib, mida edasi teha, juhendab kriminaalhooldustöötaja, kust abi saada ja kelle poole pöörduda. Kui muutunud tervislik seisund seda nõuab, saab vajadusel muuta kriminaalhooldusaluse jälgimissüsteemi. Näiteks kui hooldusalune peab olema mõnda aega haiglas, on teda võimalik koduvalveseadme asemel jälgida GPS-seadmega. See võimaldab reaalajas näha, kas hooldusalune püsib haiglas.

Lääne-Virumaal töötab praegu seitse kriminaalhooldusega tegelevat ametnikku, arvel on üle 200 hooldusaluse.

Nende seas on vanglast enne tähtaega vabanenuid, kellest osal on lisakohustus alluda elektroonilisele valvele. Veel on hooldusalused määratud käitumiskontrolli ja üldkasulikule tööle.

Kuriteoliikide järgi on rohkem hoolduse all perevägivalla tõttu süüdi mõistetuid ja roolijoodikuid. Aga on ka isikuvastastes kuritegudes, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest ­süüdi mõistetuid ja seksuaalkurjategijaid.

Tagasi üles