Sisukord
Uudised
Postimees

Meistrimees punub pesa erilistest esemetest

3 min lugemist
Katkised ja rääbakad Estonia kõlarid said Heiko Ojavee käe all värske välimuse. FOTO: Vladislav Musakko

Rakveres Lilleoru poe lähedal eramajas elava Heiko Ojavee kodus masstoodangule kohta ei ole. Mees otsib enda koju huvitavaid sisustuselemente. Vanal esemel on eriline hing. Kõige parem, kui kulunud ese on veel oma kätega üle käidud.

Maanteeameti ehitusosakonna projektijuht Heiko Ojavee meenutas, et paar aastat tagasi ostetud maja oli esialgu kui Nõukogude filmist välja astunud: nõukaaegne sisustus, pruunid Soome papist seinad ja pruunid põrandad. Seinad, laed ja põrandad on saanud nüüdseks kõik uue kuue. Selle asemel et ühe korraga IKEA-st kogu vajalik sisustus ära osta, hoiab mees hoovimüükidel ja osta.ee keskkonnal silma peal. Kui veab, saab ta taas mõnele päevi näinud esemele uue elu anda. “Mulle meeldib see tööprotsess ja tulemus. See on nii äge,” kõneles ta.

Esikusse astudes tervitab tulijaid suur vanaaegne keelumärk. Sellele on Ojaveel plaanis lisatahvel külge panna, et ikka sõbrad ja sugulased rahuliku südamega sisse võiks tulla.

Maanteeameti projektijuhile sobib liiklusmärk tuppa kui valatult. FOTO: Vladislav Musakko
Veel pole kindel, kas Singeri õmblusmasina jalale tuleb panna uus plaat või praeguse plaadi sees olev õmblusmasina jaoks mõeldud auk kinni panna. FOTO: Vladislav Musakko

Köögis on töötasapinnal Singeri õmblusmasina jalg, söögilaual on taldrikualusteks vinüülplaadid, muusikat laseb mees aastakümneid vanadest kõlaritest, mille just hiljuti ära parandas. Ahju ees lebavad küttepuud Soome kelgu jalastel. Kapid ja toolid on samuti vanaaegsed.

Öökapiks on korralik tulekindel metallkapp. Hoia riigisaladusi või kroonijuveele. FOTO: Vladislav Musakko

Magamistoas on öökappideks metallist seifid, lainelise riidekapi peal seisavad vanad kohvrid. Riidekapi sai Ojavee paar nädalat tagasi Voorelt.

Voorelt saadud riidekapp oli nii heas seisus, et selle võis kohe magamistuppa tuua. Plaanis on see siiski oma kätega üle käia. Riidekapi peal seisavad vanad kohvrid. FOTO: Vladislav Musakko

“Kõikidel on vanavanemate juures sellised kapid, kõik viskavad neid minema. Aga kui otsima hakkad, pole mitte kellelgi,” nentis Ojavee ja tõdes, et korraliku eksemplari eest tuleb välja käia vähemalt sada eurot. “Kui hästi läheb, võib ka niisama saada,” lisas ta.

Magamistoas veel kardinaid ees ei ole. “Minul ei ole midagi häbeneda. Kui nemad ei julge vaadata, on nende endi süü,” sõnas mees naerdes ja lisas, et suvel muudab hekk elu privaatsemaks. Talvisel ajal on lihtsalt kõik tänaval toimuv kui peopesal. Ja vastupidi.

Tihtipeale jagab Ojavee huvitavate asjade otsimis- ja leidmisrõõmu sotsiaalmeedias. “Sõbrad imestavad, et mis muuseumit ma ehitan, soe peast. Mulle meeldib,” lausus ta.

"Kõikidel on vanavanemate juures sellised kapid, kõik viskavad neid minema. Aga kui otsima hakkad, pole mitte kellelgi."

Heiko Ojavee, vanade asjade hindaja

Söögilaua kohal ripuvad juhtme otsas kolm uhket lambipirni. “Selle tegin ise, poes ei olnud sellist, nagu tahaks. Juhtmed on keritud vana höövli külge,” selgitas ta ning lisas, et kui ta elaks korteris, ei looks ta sellist interjööri. Selline sobibki vanasse majja. Köögis vaatab kapi otsast vastu nõukaaegne raadio.

Samasugune raadio on Heiko Ojaveel meeles lapsepõlvest. FOTO: Vladislav Musakko

“Mäletan, et lapsena oli samasugune Okean-214 köögis aknalaual ja mängis Raadio 2, Märt Rannamäed. Ostsin samasuguse 20 euro eest. Saja euro eest lasin ta FM-i mängima panna,” rääkis mees muiates.

Seitsmekümnendatest pärit tehnika ja vinüül mängivad kaheksakümnendatel tehasest välja tulnud kõlaritest puhast muusikat. FOTO: Vladislav Musakko

Eelmisel nädala reedeks (06.03) oli Ojaveel kogunenud nädala peale 15 tundi und – sest tal oli õnnestunud hankida Estonia kõlarid, mida oli vaja remontida. Need on Esteloni Alfred Vassilkovi ühed esimesed lapsukesed teel maailma tippu kuuluvate veerandmiljoniliste kõlarite valmistamiseni. Kõik irvitavad nurgad, lömmis võred ja katkised servad said unetundide arvelt korda.

Esialgu oli Heiko Ojaveel plaan enamik asju ise remontida, et kodu oleks hubane ja täpselt selline, nagu endale meeldib. Ega vanade asjade otsimine ja parandamine tegelikult eriti lihtne ja odav ei olegi. Ojaveele meeldib oma kätega meisterdada. Vahel on terve elamine puutolmu või lakihaisu täis. Õnneks majavalvur, peagi 18-aastaseks saav kurt ja hambutu koer Kaisu seda pahaks ei pane. Kaisul on värava all üks koht, kust ta vahel tänavale pressib. “Kurti koera on ju hästi tore püüda. Tulin töölt, lasin ta õue ja silmanurgast nägin, et koer on tänaval. Kingad jalas ja triiksärk seljas, jooksin mööda Tartu tänavat järele. Ta on ju selline opsassaa, suur buss pidurdas,” meenutas Ojavee koerapüüdmissaagat.

Peagi 18-aastaseks saav kurt ja hambutu majavalvur koer Kaisu. FOTO: Vladislav Musakko

Üksikud asjad on Ojaveel ka praegusest ajast. Näiteks diivan ja televiisor. Kui ta leiaks meeldiva mugava vanaaegse diivani, vahetaks ta tänapäevase selle vastu välja. “Tigudiivanid on ilusad küll, aga ebamugav on sealt telekat vaadata. Väga ebamugav,” toonitas mees.

Praegu Ojavee midagi kindlat ei jahi. Kuid pilku hoiab ta müügikeskkondadel kogu aeg peal. Mine tea, millal midagi huvitavat silma võib hakata.

Vanaisa tööpink ootab seina ääres oma aega. FOTO: Vladislav Musakko
Eestiaegsel uksel eksponeerib Heiko Ojavee tsaariaegseid postkaarte. FOTO: Vladislav Musakko
Mõni ese jääb Heiko Ojaveed kummitama ning ta viib selle koju. Alles hiljem vaatab, kuidas asja kasutada. FOTO: Vladislav Musakko
Seotud lood
01.04.2020 03.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto