Urmas Sardis: “Saatusel on huumorisoont”

Urmas Sardis. Foto: Sille Annuk

Kinnisvara valdkonnas tegutsev Kroonikeskuse ja Helter-R-i juhatuse liige ütleb, et praegune olukord näitab selgelt riigi võimekust kriisis tegutseda. Tema hinnangul ei tasu meil kiireid lahendusi oodata.

Aastakümneid ettevõtluses tegutsenud mees sõnab, et praegune olukord on ellujäämiskursuse sissejuhatav peatükk.

Kaubanduskeskused on nädala jagu päevi tühjad olnud. Rakvere Kroonikeskuses on siiski mõned kauplused avatud. Milline on praegu olukord?

Inimesed on väga ettevaatlikud, enamik poode on suletud. Käive on proportsionaalne keskuses toimetavate üürnike arvuga, ja neid ei ole palju.

Tegeleme peamiselt äri- ja kaubanduskeskuste haldamise ja üürimisega. Kirjeldatud töö ei vaja normaaltingimustes suurt arvu töötajaid. Tänaseni oleme hakkama saanud tosina jao inimestega.

Samas puudutab vastutus keskuste kaudu 250 üürnikku, kes omakorda annavad tööd ligi 1000 inimesele. Praegu on see tosin seotud kõigi nende muredega ning koondada siin ei ole kedagi võimalik.

Alkoholiäri on Kroonikeskuses avatud. Muide, kuidas hundijalavee müük praegu läheb?

Alkoholiäriga OÜ Kroonikeskus otseselt ei tegele. Samas on alkohol esmatarbekaubana tänaseni keskustes kättesaadav ning aitab inimestel mõtteid ja kodusid puhastada. Bakterite ja viiruste suhtes kõige toimivam on ikka puhas viin. Mida kangem, seda nõutum.

JOKK-skeemitamist ja trikitamist, et kauplusi lahti hoida, on tugevasti kritiseerinud Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp. Mida arvate, kas karmid meetmed toovad loodetud tulemuse?

Nagu juudi anekdoodis, kus rabi mõistab kõik õigeks, tuleb ka meil nõustuda nii absoluutse keelu pooldajate kui ka leebema variandi toetajatega. Ainus võimalus jätkusuutliku tegevuse jätkamiseks on alistada viirus ning taastada vaba turg ja liikumine. Millised plaanid on viirusel, on paraku meile teadmata.

"Siin on küsimus rabile: kumb on intelligentsem ja kes võidab sõja – kas inimene või viirus?"

Absoluutne liikumiskeeld ilmselt ei ole võimalik, kuna toidu ja esmatarveteta ei tule inimene toime. Kas rahval on kannatust ja suutlikkust üksteisest eemale hoida, et viirus nälga suretada, on retooriline küsimus. Siin on küsimus rabile: kumb on intelligentsem ja kes võidab sõja – kas inimene või viirus?

Milliseid otsuseid peaks teie kui visionääri ja ettevõtja hinnangul tegema riik, et viiruskaosest võimalikult kiiresti pääseksime?

Esmalt tuleb tagada vahendid inimeste raviks, sealhulgas piisavalt suur hulk hingamisaparaate, lubada riiki ravimid, mida Hiina, Jaapan, USA kasutavad. Organiseerida riiki piisav kogus kaitsemaske ja teha nende kandmine kohustuslikuks. Ravivõimaluse olemasolu võtaks inimeste paanika maha.

Majanduslikust kaosest pääsemine eeldab Euroopas vabaturu ja vaba liikumise taastumist, see tähendab viiruskollete likvideerimist kogu Euroopas ja soovitavalt maailmas.

Tänane olukord on lakmus kogu meie riigi võimekusele kriisiolukorras toime tulla. Kuna riigiaparaat on aastaid juhindunud peamiselt Euroopa Liidu direktiividest ja määrustest, mille käigus suveräänne ja iseseisev mõtlemine on kannatada saanud, kiireid lahendusi ei tule. Bürokraatia röövib aega ja aeg inimesi. Eesmärk võiks olla selge ja kõik mõistlikud vahendid selle saavutamiseks lubatud.

Suurettevõtja Jüri Käo ütles mõned päevad tagasi, et tema hinnangul tuleb kriis sügav ja pikk. Ta nentis, et kes praegu ei kärbi, võib suvel olla täiesti käpuli. Mis sellest arvate?

Paljude teadvuses on riik mütoloogiline institutsioon, mis seisab inimestest ja ettevõtetest eraldi – kontrollib, reguleerib ja konkureerib nendega.

Tegelikult eksisteerib riik tänu ettevõtjate tegevusele ja nende teenitud tulult laekuvatele maksudele, see tähendab, et “riigiabi” ei ole abi, vaid vahendite tagastamine neile, kes on seda riiki ülal pidanud ning kelleta ei ole see võimalik ka tulevikus. Eesti ettevõtja on üsna lahke olnud ja väärtustanud omariiklust ning võimaldanud oma riigiteenistujatele väärikat elu.

Täna, kui force majeure on tabanud elanikkonda ja kõik on sunnitud piiratud ressurssidega toime tulema, eraldab riigiaparaat ennast sellest madalast majanduslikust diskussioonist ning suurendab oma ametnike heaolu, see tähendab, et suunab esmalt reservid oma kogukonna sissetulekute tõstmisele. Seejärel meditsiin ja rahva tervis. Kõige selle saavutamine ei ole odav. Kuna ettevõtjate võimekus riiki toetada kahaneb, ei saa loota kuidagi riigi mütoloogilisele võimele midagi ebamaist korda saata.

Seos kärpimise ja käpuli olemise vahel mingis olukorras kindlasti toimib. Selleks et kärpida, peavad olema vahendid, mille arvelt seda teha. Seega on see pikas perspektiivis ainult rikaste privileeg. Samas on ettevõtteid, kelle järele nõudlus ja kelle tulu kriisi ajal kasvavad. Neid ei ole palju ja neil ei ole vaja kärpida. Arvan, et universaalset lahendus ei eksisteeri, kõik on kaasusepõhine.

Mida selline kriis tähendab teie ettevõtetele, mis saab edasi?

Kui kriis on läbi, alustame ettevõtlusega uuesti. Millisel positsioonil, see sõltub ajafaktorist. Mida pikemalt pandeemia kestab, seda nõrgemaks jääb majandus. Koondamiseks on vaja vahendeid. Ideaalis: kui asi kestab mõne kuu, üritame ettevõtte töös hoida ja tagada inimestele töökohad. Kui pandeemia venib pikemaks, siis jälgime oma võimalusi. Kui see läheb liiga pikaks, siis laguneb enamik ettevõtteid ning koondamistel ega pankrottidel pole enam suurt mõtet.

Ütlesite, et kui kriis on läbi, alustate ettevõtlusega uuesti. Mida te siis praegu teete?

Praegu tegeleme peamiselt “kriisinõustamisega”, kuulame ära osalised, kellel mingi mõte või mure. Kui mõte tundub progressiivne, siis mõtleme kaasa. Ettevõtlus on minu nägemuses tulevikku ja lisaväärtusele suunatud tegevus. Rutiinne osa tegevusest on alles.

Olete üle Eesti mitme kaubanduskeskuse eestvedamise taga. Mis on praeguseks seoses kriisiga teie suurim õppetund?

Õppetund on praeguse olukorra kohta pisut alahinnatud määratlus. Pigem on tegemist üsna põhjaliku kursusega elamisest ja ellujäämisest. Peatükk, mis sellisel kujul meie senisest elust puudu on jäänud. Hetkel on käsil sissejuhatav osa, mille käigus tegeletakse eri teooriate ja stsenaariumite läbi mängimise ning tundmaõppimisega.

Õppinud olen enda ja ettevõtluse jaoks seda, et saatusel on huumorisoont. Inimese võimekus nii ettevõtluses kui ka eraelus igasugu riske ja tulevikku prognoosida on tänamatu tegevus. Inimloomus sellest kõigest otseselt ei muutu, see tähendab, et kõik, mis inimloomusele omane, jääb kestma ja sellest tulenevalt ka riskid. Nüüd teame, et haiguste risk on neist suurim.

Kindlasti mõistab praeguses olukorras inimkond paremini teaduse ja meditsiini tähendust meie heaolu tagamisel. Loodetavasti läheb see mentaliteet massidesse ning loodusteadused hakkavad ­prevaleerima riigi- ja sotsiaalteaduste ees. Riigi, ja eriti sotsiaalriigi, eksisteerimiseks on vaja tegusaid terveid inimesi.

Te olete samuti tegev Vergi kalandus- ja jahtklubis. Kas praegusel ajal on teil mahti ka hobiga tegeleda?

Oeh, see keeruline teema. Kõik hetked, mis on nauditavad, lähevad hobi alla. Ülejäänu kvalifitseerub kategooriasse rutiin ja argipäev.