Uus olukord: verekeskus hajutas doonorite tulva eelbroneerimisega

Rakveres toimus järjekordne doonoripäev, millest osavõtuks tuli inimestel end registreerida, et vereloovutajate tulek oleks hajutatud. Foto on illustratiivne. Foto: Ain Liiva

Nädala alguses toimus Rakvere kultuurikeskuses doonoripäev, mida külastas 49 inimest, verd sai neist loovutada 46, doonoriperega liitus viis uut doonorit.

Martin Piir on doonoriperega ühinenud alles hiljuti, esmaspäeval andis ta Rakvere kultuurikeskuses verd elus teist korda. 18-aastane noormees ütles, et tema jaoks on tähtis teisi aidata.

Ehkki tal oli kogemus juba olemas, oli sedakorda nii mõnigi asi täiesti uus. Ta kasutas verekeskuse pakutud võimalust ja registreeris end vereloovutusele, broneerides aja verekeskuse kodulehel. “See oli lihtne, e-postiga saabus kohaletuleku kellaaeg,” ütles Piir.

Kui ta esimest korda verd andis, seda tegi noormees jaanuaris, oli olukord tavapärane.

Nüüd jäi talle silma abipolitseinik, kes kohapeal valvas ja inimeste liikumist reguleeris.

Verekeskusest öeldi, et vereloovutusele tuleku reguleerimiseks on kasutusel veebipõhine broneeringusüsteem, mis võimaldab määrata doonorile sobiva vereloovutuse kellaaja ja nõnda liikumist hajutada.

Verekeskuse juhataja Ave Lellep rääkis, et kõik sujus Rakveres kenasti, ilma tõrgeteta.

“Broneerimissüsteemis broneeris palju doonoreid, mis võimaldas meil hajutada doonorite külastusi. Sel korral oli Rakvere kultuurikeskuses verekeskusel tavapärasest rohkem ruumi. Varem on meie käsutusse antud üks saal, sel korral anti kaks saali,” ütles Lellep.

See tähendas seda, et verekeskuse tegevus jaotati kahte ruumi nii, et doonorite voodid ja verekeskuse töötajate töökohad olid paigutatud üksteisest kahe meetri kaugusele.

Eriolukorra kehtestamine on kaasa toonud ka selle, et kui varem käidi verd kogumas väljasõitudel maakondades ja asutustes igal tööpäeval, siis praegu tehakse seda palju harvem. “Ainult kaks-kolm korda nädalas,” nentis verekeskuse juhataja.

Siiski on doonorite panus eriolukorra ajal olnud suurepärane ja verevarud stabiilsed.

Järgitakse kõiki kehtestatud juhtnööre, kuid lisameetmena on turvalisuse tagamiseks ja nakkusohu vähendamiseks asetatud registraatorite laudadele teisaldatavad kaitseklaasid.

Verekeskuse juhataja sõnul koroonaviiruse suhtes doonoreid ei testita. “Hingamisteede viiruslike haiguste tekitajad, ka SARS-CoV-2, ei levi vereülekandega. Seetõttu ei anna selle viiruse diagnoosimine verest usaldusväärseid tulemusi,” rääkis Ave Lellep.

Ta lisas, et kogu maailmast ei ole teada mitte ühtki tõendatud juhtumit, mille puhul oleks COVID-19-sse nakatutud vereülekande teel.