Tammiku hooldekodu asukad püsivad oma residentsis

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Tammiku hooldekodu kolm töötajat ja juhataja veedavad oma hoolealustega vähemalt aprillikuu ööd-päevad koos.
Tammiku hooldekodu kolm töötajat ja juhataja veedavad oma hoolealustega vähemalt aprillikuu ööd-päevad koos. Foto: Ain Liiva

Eile hommikul kolisid Tammiku hooldekodusse neli inimest. Need on selle maja töötajad ja juhataja, kes püüavad nii hoida koroonaviirust oma kodust ning enda 19 hoolealusest eemal.

Mõni päev tagasi võttis terviseamet hooldekodu kõigilt töötajatelt ja elanikelt koroonaproovi. “Kõik on positiivselt negatiivsed,” ütles Tammiku hooldekodu juhataja Anne Põldmaa. Selle teadmisega jäädakse esialgu kuuks ajaks rahus karantiini. See on tegelikult osa elupäästvast plaanist.

Mõni aeg tagasi kutsus Tammiku hooldekodu juhataja Anne Põldmaa kokku kriisikoosoleku. Ta oli täielikult veendunud, et kui hooldekodusse toovad töötajad viiruse sisse, viivad nad selle ka sealt välja. “Võibolla ma olen natukene egoist, aga ma tahaksin väga oma peret hoida,” ütles Põldmaa. Mõlemat. Kodu- ja tööperet.

Kodus on Anne Põldmaal riskirühma kuuluv vana ema ja abikaasa. Ta mõistis tõsimeeli, et on üks võimalus, kuidas kaitsta oma lähedasi kõikjal kombitsaid laial ajava koroonaviiruse eest. Niimoodi käiski ta töötajaile välja mõtte: “Kolime oma tuduriietega hooldekodusse ja teeme oma igapäevaseid toiminguid siit.” Juhataja mõtles, et kui tema päästemissiooniga liitub kolm vabatahtlikku töötajat, on väga hästi. Nii läkski. Esialgu kogu aprillikuu elavad seitse päeva nädalas ööpäev läbi ühe katuse all Tammikul 23 inimest. Et COVID-19 eest pakku minemine on natukene ka enda maailmast välja lõikamine, hooldekodu juhataja siiski ei arva. “Minu jaoks on see ka esmakordne kogemus. Eksperiment on see kindlasti. Mõtlesin nõnda, et inimene teeb kõik selgeks oma mõtlemisega, tegin endale selgeks, et selline elu võib olla ka põnev. Ma pole koos oma toredate kolleegidega kunagi nii kaua koos olnud,” rääkis Põldmaa.

Raskeks ülesandeks ta seda just ei pea, sest ollakse koos omadega – inimestega, kes on talle tuttavad ja lähedased. Teda kannustas mõte, et nad oleks hoitud. “Vahel ma kujutan ette, milline on elu siis, kui me ei tee karantiini. See tundub minu jaoks hull,” nimetas ta põhjuse, miks ei istuta, käed rüpes.

Vahel ma kujutan ette, milline on elu siis, kui me ei tee karantiini. See tundub minu jaoks hull.

Anne Põldmaa

Tammiku hooldekodu juhataja

Nädalad lähevad rutuga, maailmaga sidevahendite kaudu ühenduses olemine aitab aega täita. “Huumor ja särts, positiivsus aitavad. Katsume igapäevase rutiini säilitada. Mõtlesime, et oleme koos majandades võimekad, saame kordamööda hinge tõmmata. Meil on siin järved ja parkmetsad, õhtul jõuame ka kepikõnniringi ära teha,” jutustas Anne Põldmaa tulevastest päevadest. Puudust tuntakse tema sõnul ikkagi oma perekondadest: lastest ja lastelastest.

Tammiku hooldekodus on 19 inimest, vanim neist on 94- ja noorim 43-aastane. Mehi-naisi on pooleks, nende seas on ka neid, keda haigus on voodisse aheldanud.

Eriolukorra tõttu sotsiaalhoolekandeasutustes kehtestatud külastuskeeld ja lähedastega vaid telefonitsi suhtlemine tekitab igasugu meeleolusid. “On neid, kes ütlevad, et nad on sõja ära näinud ja nüüd on ka karantiini tõttu vangis istunud. Siis selgitan, et see on võimalus näha kevadet ja suvel õues jalutada. Nad saavad aru,” rääkis Anne Põldmaa.

Koroona riskirühma kuuluvateks peetakse just krooniliste haigustega ja vanemaealisi inimesi.

Terviseameti ida piirkonna osakonnajuhataja Marje Muusikus rääkis, et kõige halvem on, kui haigestuvad suurte asutuste patsiendid, vanemad inimesed hooldekodudes. Seetõttu jälgitakse pidevalt olukorda, ja kui mõnes maakonna hooldekodus on esimene koroonajuhtum, alustatakse kohe laustestimist.

Lääne-Virumaal on 22 hooldekodu, elanikke on nendes üle 900 mehe-naise.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles