/nginx/o/2020/04/03/13039326t1h899a.jpg)
Veebruaris lõppenud hundijahihooajal jäi Eestis küttimata 22 hunti lubatud 86-st. Kahjustuste vältimiseks andis keskkonnaamet eriloa veel kaheksa hundi küttimiseks Harjumaal väljaspool jahihooaega, mille alusel kütiti üks isend. Täitmata jäänud küttimismahust hoolimata ei ole piirkonnas seni hundikahjud suurenenud.
Otsene vajadus erilubade väljastamiseks keskkonnaameti hinnangul praegu puudub.
Peamine põhjus, miks 2019/2020. jahiaastaks kehtestatud huntide küttimismaht mitmes maakonnas täitmata jäi, oli lumevaene talv. Lumeta pole võimalik hundi liikumist jälgede järgi tuvastada ning looma tabamine on seetõttu keeruline. Paljuski seetõttu suudeti märtsis kaheksast eriloast realiseerida vaid üks. Valdavalt jäi huntide küttimismaht kogu jahihooajal täitmata Harju-, Rapla-, Valga- ja Tartumaal.
Sageli on kiskjakahjustused tingitud kaitsemeetmete rakendamata jätmisest. Näiteks üks hiljutine juhtum oli Põlvamaal, kus hunt ründas lambakarja, kelle karjamaa polnud aiaga piiratud. Selliselt peetavad loomad on kiskjatele ja hulkuvatele koertele lihtne saak. Kaitsemeetmeid polnud rakendatud ka Rakvere lähedal, kus 19. märtsil murdis hunt kodukitse.
"Kahjude ennetamiseks tuleks loomaomanikel karjamaad aiaga ümbritseda või loomad ööseks lauta ajada, efektiivse kaitse tagavad ka karjakaitsekoerad. Koertega kaitstud alal lammaste murdmisest on meile teada antud vaid ühel korral," rääkis keskkonnaameti jahinduse- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
/nginx/o/2015/04/24/3998087t1h860b.jpg)