Aardekütid tikuvad luba küsimata võõrale maale

Detektoristide seas on nii sulisid kui ka tõsiseid ajaloohuvilisi, kes on aidanud otsida muistseid lahingupaiku, ja just tänu ühele niisugusele otsingule avastati mõne aasta eest Uhtna muinasaare. Foto: Marko Saarm

Mõnusad kevadilmad on lisaks haneparvedele toonud põldudele ja heinamaadele aardekütid, kes aga sageli maaomanikult luba ei ole küsinud ning on vaid omakasu peal väljas.

Üks maaomanik, kes soovis jääda anonüümseks, et mitte uusi aardeotsijaid kohale meelitada, rääkis, et tema kodukandist on juba päris mitu aastat tagasi leitud viikingiaegseid rahasid ning muud põnevat ajaloolist kraami.

Teema on endiselt päevakorral ja igasugused isehakanud aardeotsijad luusivad ringi. “Tegelikult on pätid juba kohal oma metallidetektoritega,” ütles mees. Detektoristid peavad olema läbinud muinsuskaitseameti koolituse, maksnud litsentsitasu ja neil peab olema maaomaniku nõusolek. “Üldjuhul neil maaomaniku nõusolekut aga ei ole,” nentis mees.

Maaomanik meenutas ühte kuue aasta tagust lugu, kui sattus oma maadel peale Jõgeva kandi tüübile, kes küsimise peale näitas peotäit mutreid ja polte. “Toksisin mehe nime internetti: ta oli maksuvõlglane, alimente ei maksnud ja oli pidevalt igasuguste võlgadega kohtus. Ütleme nii, et minu jaoks oli ta juriidiliselt mitte korrektselt öeldes pätt. Kui tegemist on inimesega, kes millegipärast mitte midagi ei leia, näitab mutreid ja polte ning käib sihikindlalt ühes kohas ligemale 700-aastases külas edasi-tagasi, siis on tegu kas rumala inimesega või inimesega, kes petab.”

Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Mirjam Abel rääkis, et detektoriste on liikvel väga palju ja karta on, et üpris suur osa meie maakonna põldudel metalliotsijaga ringi liikujatest on gastrolöörid teistest maakondadest, ennekõike Ida-Virumaalt.

Abeli sõnul on temal üksinda detektoristide tegevust raske hallata. “See tähendab, et ma peaksin põldudel käima ja kontrollima,” kõneles ta. Inimest läbi otsida muinsuskaitseameti töötajad aga ei tohi. “Ta võtab taskust pudelikorgi ja kopika, mida mulle näidata, aga teises taskus on hoopis muu kraam,” rääkis Abel.

"Ta võtab taskust pudelikorgi ja kopika, mida mulle näidata, aga teises taskus on hoopis muu kraam."

Mirjam Abel, muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik

Varem muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunikuna töötanud, aga praegu Tartus ametis olev Anu Kivirüüt, kes kõnealuse maaomaniku muredega juba varasemast kursis, selgitas, et kui detektorist, kel pole maaomaniku luba, maaomaniku nõudmisel kinnistult ei lahku, tuleb kutsuda politsei. “Loomulikult ei ole see politsei jaoks prioriteet ja võib ka muinsuskaitseametisse teatada, ent meilgi napib ressursse,” kõneles muinsuskaitsja.

Kivirüüt selgitas, et detektorist peab enne maastikule suundumist teatama muinsuskaitseametile, kus ja millal ta otsimas on, ning kuu aja jooksul esitama ka aruande leitu kohta. Nii tehakse aga suhteliselt harva.

“Me teame, et Lääne-Virumaal käiakse otsimas päris palju, aga leidudest teame väga vähe, kuuleme ainult külajutte,” rääkis Anu Kivirüüt.

Meie loo maaomanik on aga oma küla elanikega kokku leppinud, et nende juures võib otsimas käia ainult üks kindel ja usaldusväärne detektorist. Ülejäänutele luba ringiluusimiseks ei anta. “Päris konkreetne ja asjalik lähenemine,” kommenteeris Anu Kivirüüt. Ta lisas, et detektorist peab maaomanikku kuulama. “Kui ei lubata, tuleb leppida, et ei lubata, ükskõik mis jutte siis ka sellest kohast leitu kohta ei räägita,” lisas muinsuskaitseametnik.