Vaade: tõrvatilk meepotis
8. aprill 2020, 00:00
Kui aastate eest liikusid aareteotsijad ringi pigem kuulujutte, ajalooallikaid ja oma nina uskudes, siis moodsal ajal on nende põhiliseks töövahendiks metalliotsija ehk lihtsustatult öeldes detektor. Nii nagu kogu inimkonnas, on ka detektoristide seas ausaid inimesi ja tõsiseid ajaloohuvilisi, ent paraku on nende ridades ka omajagu pätte, kes paratamatult kogu seltskonnale märgi külge jätavad.
Olen oma tööd tehes kohtunud väga toredate ja sügava ajaloohuviga detektoristidega, kes 1268. aastal toimunud Rakvere lahingu asupaika otsides Uhtna muinasaarde avastasid. Tegevus oli arheoloogidega kooskõlastatud, ning kui esimene iidne münt maa seest välja tuli, kutsuti kohale nii arheoloog kui ka muinsuskaitsjad.
Ja olen ka auto põllu veeres peatanud ning näinud, kuidas kahel metalliotsijaga mööda põldu kõndinud mehel millegipärast kiire hakkas ja nad paari minutiga põllu teises servas seisnud autosse kadusid. Ma ei teinud peatust sugugi mitte nende pärast ja põld oli võõras, aga meeste käitumine tundus küll enam kui kahtlane. Küllap nad ikka ilma loata ja paha peal olid.
Kurb on aga see, et niisuguste pahalaste korralekutsumiseks võimalusi eriti polegi. Politsei jaoks on nende püüdmine kuuendajärguline, muinsuskaitsel napib inimesi ja õigusi. Kõige paremini aitab naabrivalve. Või siis oma nii-öelda ihudetektoristi omamine, nagu tänase lehe esiküljeloos juttu on. Aga ka sel puhul peab naabrivalve ikkagi toimima, et suvalised tüübid aaretejahile ei pääseks.
"Alati tasub meeles pidada, et ainult muinsuskaitseameti loast ei piisa, luba tuleb saada ka maaomanikult."
Laias maailmas ja Eestiski on viimastel aastatel kogunud suurt populaarsust aardekalastus ehk ülivõimsa magnetiga veekogu põhjast metallesemete otsimine. Tegelikult on ka selleks vaja luba, mille saamine eeldab vastava koolituse läbimist. Kui olla korrektne, siis otsinguvahendi luba on vaja “veealal ning väljaspool linna, alevi, aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala ning õuemaad otsinguvahendi kasutamiseks”.
Ning alati tasub meeles pidada, et ainult muinsuskaitseameti loast ei piisa, luba tuleb saada ka maaomanikult. Ja kui seda ei anta, siis polegi midagi teha. Vastasel juhul on vähemalt maaomanikul, aga tegelikult kõigil, õigus loata tegutsejat pätiks nimetada.