Sisukord
Uudised
Postimees

Rakvere täiskasvanute gümnaasium ja Põlula kool lähevad hingusele

3 min lugemist
Aprill 2016: arutelul Põlula kooli tuleviku üle anti teada, et kui koolis käib 35 õpilast, võib see põhikoolina töötada vähemalt 2020. aastani. Vahepeal on palju juhtunud ja 1. juulist lõpetab kuue­klassiline kool tegevuse. FOTO: Meelis Meilbaum

Sellel sügisel jäävad suletuks Põlula kooli ja Rakvere täiskasvanute gümnaasiumi uksed. Täiskasvanud saavad septembrist alustada või jätkata oma õpinguid Rakvere ametikoolis.

Rakvere täiskasvanute gümnaasium (RTG) lõpetab tegevuse augustikuu viimasest päevast. Uuest kooliaastast on võimalik täiskasvanutel, kes soovivad alustada või jätkata keskhariduse omandamist, teha seda Rakvere ametikoolis.

Rakvere ametikooli direktor Kuno Rooba rääkis, et veebruari lõpust on sisseastumisvastuvõtt SAIS-i keskkonnas avatud. Märtsi keskpaigast on kooliga võetud ühendust ka telefonitsi ja ainuüksi kahe nädala jooksul on laekunud 30 sooviavaldust. “Võtame kõik soovijad vastu,” lausus Kuno Rooba.

Suure tõenäosusega kuulutab ametikool sel nädalal mitme õpetaja leidmiseks välja konkursi. “Vajame täiskohaga emakeele-, inglise keele ja matemaatikaõpetajat ning poole kohaga loodusteaduste, keemia-, füüsika- ja ajaloo-ühiskonnaõpetuse õpetajat,” loetles Rooba.

Praegu käib veel tehniline tegevus: õpikud on üle vaadatud, samuti huvipakkuv projektiks “Teisel ringil targaks” soetatu.

Rakvere abilinnapea Laila Talunik sõnas, et igatpidi ollakse valmis. Hoolimata kriisist on kõik praktiline graafikus: kooli sulgemise kohta on teade saadetud töötukassasse, majandusasjad saab ära korraldatud.

RTG nimekirjas on veidi alla 200 õpilase, seal töötab tosin õpetajat, paljud osakoormusega. Rakvere ametikoolis on ligi 750 õpilast, õpetajaid 70, neist on põhikohaga tööl 60 pedagoogi.

Haridus- ja teadusministeerium on otsustanud, et täiskasvanute gümnaasiumid võetakse riigi pidamisele. Niimoodi püütakse vähendada keskhariduseta inimeste arvu: 20–64-aastaste seas on ligi 100 000 meest-naist, kel pole keskharidust.

Mitmel pool Eestis võideldi täiskasvanute gümnaasiumi kaotamise vastu, sügisel algatasid ka RTG õpilased keskkonnas petitsioon.ee allkirjade kogumise selleks, et kooli sulgemisega ei kiirustataks ja et see säilitataks kuni riigigümnaasiumi valmimiseni 2022. aastal. Koguti 900 allkirja, kuid 30. oktoobril otsustasid linnavolinikud üksmeelsed, et RTG lõpetab tegevuse aastal 2020.

Praegune õppeaasta jääb luigelauluks ka Põlula koolile, mis lõpetab oma tegevuse 1. juulist.

Kooli hoolekogu liige lapsevanem Marju Kees rääkis, et tema 2. ja 4. klassis õppivad lapsed on koduõppel, ning kooli sulgemise põhjusena nimetas ta laste puudust. Lahkunud on suur osa õpetajaid ja lapsi, pole enam, keda õpetada. Mis koolis jätkavad sügisest tema lapsed, Marju Kees öelda ei osanud. “Me pole veel otsust teinud. Ajad on haprad, veel on otsustamisega aega. Mõtlema ja vaatame,” sõnas ta.

Vinni vallavanem Rauno Võrno tõi kooli sulgemise põhjuseks asjaolu, et laste arv maakoolides väheneb. “See on kurb,” sõnas Võrno.

Küsimusele, mis juhtus aastakümneid tugev olnud põhikooliga, Võrno vastata ei osanud. “Mingil ajal käis piirkonna 70 lapsest Põlula koolis 35 õpilast. Ülejäänud õppisid mujal. Ma ei tea, mis põhjusel kodulähedast kooli esimeseks valikuks ei peetud,” ütles ta.

Ma ei tea, mis põhjusel kodulähedast kooli esimeseks valikuks ei peetud.

Rauno Võrno

Vinni vallavanem

Vallavanem sõnas, et vallavõim püüdis Põlula kooli mitu aastat kinnipanemisest päästa. Lahendust nähti Waldorfi pedagoogikast lähtuvas õppes. Peeti uhket plaani, et metsaga ümbritsetud väikeses kohas võiks olla nišikool, mille õp­petöös oleks keskendutud loodusele, loomadele ja taimedele.

Tegelikkuses juhtus see, et kaks aastat tagasi muutus Põlula põhikool kuueklassiliseks, vahetult enne õppeaasta algust otsustasid Põlula kooli üheksast õpetajast kuus töölt lahkuda.

Pedagoogid ei pidanud koostöö jätkamist kooli direktoriga enam võimalikuks, nende sõnul terroriseeris ta töötajaid. Õpetajatega koos jättis kooli ka mitu õpilast.

Olukord polnud kiita. Juba 2016. aasta kevadel oli Põlula koolile seatud tingimus: kui koolis käib 35 õpilast, võib see põhikoolina töötada vähemalt 2020. aastani.

Jaanuari lõpus tegi Vinni vallavolikogu lõpliku otsuse. Tänavusel õppeaastal käib Põlula koolis üheksa õpilast, kellest vaid viis on Vinni vallast. Esimeses ja viiendas klassis ei õpi ühtegi õpilast, kolmandas ja kuuendas klassis on üks õpilane, neljandas kolm ja teises klassis neli õpilast.

Põhikooli riiklikust õppekavast lähtuvalt peab kool looma tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. Kui klassis on üks õpilane, on seda raske teha.

1. klassi minevate laste vanemad ei vali Põlula kooli. Eelmisel aastal ei asunud kuuest lasteaialapsest keegi sinna õppima. Tänavu peaks Põlula piirkonna lastest kooliteed alustama neli.

Kooli piirkonnas elavatest õpilastest õpib tosin last Vinni-Pajusti gümnaasiumis, Uhtnas ja Sõmerul 16 ning Rakvere linna koolides käib lausa 28 põhikooliõpilast.

Põlula kooli direktor Margus Maasik keeldus kommentaaridest.

Haridus- ja teadusministeeriumist öeldi, et koolipidajatel on seadusest tulenev kohustus ümberkorraldamise otsustest teavitada ministeeriumi, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust. Seda ka esimeseks aprilliks tehti.

Lääne-Virumaa piiril asuv Sonda kool jätkab lasteaed-põhikoolina. Seal õppivast kaheksast lapsest pole ükski läänevirulane.

Seotud lood
07.04.2020 09.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto