Hooldusperede toetus suureneb, harvikhaigusega lapsed saavad puudega lapse toetust

Võrreldes varasemaga suureneb hooldusperede minimaalne toetamine kaks korda ehk hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum on edaspidi pool töötasu alammäärast lapse kohta. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riigikogu võttis vastu ja president kuulutas välja seadusemuudatused, millega suurendatakse hooldusperede toetamist. Lisaks laiendatakse puudega lapse toetust harvikhaigusega lastele ehk toetust hakkavad saama fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet määratud, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel.

"Hooldusperede täiendav toetamine on oluline samm, et jätkata perepõhise asendushoolduse väärtustamist ning kindlustada riigi poolt toetusfondi eraldatud vahendite eesmärgipärane kasutamine. Harvikhaigusega lastele hakkab riik maksma puudega lapse toetust, mis aitab luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ning ennetada terviseprobleemide süvenemist ning puude tekkimist," rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik.

Edaspidi muutub minimaalne summa, millega kohalik omavalitsus on kohustatud toetama hooldusperet ühe lapse hooldamisel. Võrreldes varasemaga suureneb hooldusperede minimaalne toetamine kaks korda ehk hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum on edaspidi pool töötasu alammäärast lapse kohta.  

Jätkuvalt on tegemist toetuse miinimumi kehtestamisega ning iga kohalik omavalitsus saab otsustada hooldusperede toetamise ka suuremas summas, arvestades pere täiendavaid vajadusi lapse perre tuleku järel. Samuti on võimalik hoolduspere vanemat jätkuvalt toetada kas toetuse või tasu maksmisega. Täiendavalt kaetakse ka edaspidi hooldusperele hooldusel oleva lapse isiklikud kulud vastavalt vajadusele, kuid vähemalt seaduses sätestatud miinimumi ulatuses, keskmiselt 240 eurot ühes kuus. Seadusemuudatus jõustub 2020. aasta 1. juulil.