Raido Ränkel lasi esimesel hooajal püstiasendist ämbritäie trahve

Raido Ränkel toimetab korraga mitmel rindel, jagades ennast pere, sporditegemise ja õpingute vahel. Motivatsiooni võistelda on tal enda kinnitusel vähemalt kahe aasta pärast toimuva Pekingi taliolümpiani. Foto: Margus Ansu

Läinud suvel murdmaameeste leerist laskesuusatajate sekka siirdunud Raido Ränkel usub, et tema aeg uuel alal seisab veel ees. Selge on, et ühe hooajaga imesid korda ei saada, vaid peab nägema vaeva ja varuma kannatust.

Sõmerult sirgunud 30-aastase Raido Ränkeli kodu on juba aastaid Võrumaal, kus tema ja ta abikaasa Kertu peres sirgub kaks vahvat last.

Sportimisele lisaks tegeleb ta õpingutega, tudeerides Tartu ülikooli Pärnu kolledžis ettevõtlust. Esimest hooaega, püss seljas, suusatanud Virumaa juurtega mees tunnistab, et kuigi tema “kuulsad” püstitiirud pakkusid palju kõneainet, lõppes hooaeg viimasel maailmakarikaetapil Soomes Kontiolahtis positiivse noodiga: sprindidistantsil jäi kahe tiiru peale üles vaid üks märk.

Murdmaasuusatamine oli teil juba varem tugev, aga laskmistehnika omandamine nõuab aega. Kuidas tagasi vaadates alavahetusega rahule jäite?

Otsusega olen väga rahul. Laskesuusatamine on niivõrd äge ja põnev ala. Mulle meeldis näha enda arengut just võistlustel. Kindlasti relvaga harjumise ja harjutamise tõttu sai väheke kannatada füüsiline ehk murdmaasuusatamise pool ja sellega ma sel hooajal tegelikult väga rahul ei olnud.

Püss seljas, suusatada on midagi muud kui ilma püssita.

Kusjuures väga hull ei olegi. Mulle meeldib tegelikult tõuse isegi püssiga rohkem sõita kui ilma püssita. Kuidagi see surub sind rohkem vastu maad ja libisemine on pikem. Füüsiline pool andis natukene tagasi sellega, et relvaga tööd oli tunduvalt rohkem kui nii-öelda tavalaskesuusatajal. Kuna see oli mul esimene aasta, pidin sellega päris palju vaeva nägema.

Kust ammutasite motivatsiooni ja energiat, et pingutada?

Iga detail, milles arenesin, andis lisamotivatsiooni. Samuti teadmine, et laskesuusatamisse on läinud varemgi murdmaasuusatajaid, kellest on saanud praeguseks väga kõvad laskesuusatajad. Pean silmas näiteks Denise Herrmanni: kui juba tema laseb “nulle”, siis usun, et ka mina olen selleks võimeline.

Peaaegu oleks sellel hooajal võistluse esimest korda “nulliga” läbinud, aga kahjuks ühe trahvi lasin ikka Kontiolahtis ära.

Kas koondisekaaslased innustavad samuti?

Ikka. Sellelsamal Kontiolahti võistlusel tulid Kalev [Ermits] ja Rene [Zahkna] pärast vastu ja ütlesid: see on ebareaalne, Raido Ränkel, et sa lasid esimesel hooajal püstitiirus “nulli” ära.

Tollel hetkel kuidagi see püstiasend klappis hästi ja ma polnudki ennast nii kindlalt veel tundnud. Loodan, et järgmisel aastal suudan samast kohast jätkata.

Pääs laskesuusatamise koondisse näitas, et kõik on võimalik ka lühikese ajaga.

Pigem tõestasin endale, et suudan jungasid (juuniore – M. M.) üle sõita. Nemad on juba aastaid seda asja teinud. Mõnel võistlusel ei jäänud ka Rene ja Kalev kaugele. Arvan, et suutsin aastaga areneda piisavalt, et veel motivatsiooni leida ja edasi minna.

Kui olete laskesuusatamises ise õpipoiss, siis mida teil endise murdmaasuusatajana oleks koondisekaaslastele õpetada?

Ei oskagi öelda, mida neile suudaksin õpetada. Pigem suudan olla neile hea treeningupartner murdmaas. Et laskesuusatamises sõidetakse peamiselt kümnekilomeetrist distantsi, siis võibolla on vastupidavuse osa seal mingil hetkel väiksem. Poole pikem distants on kavas nii harva, et just treeningutel selliseid pikki lõike ja pikki kurnavaid trenne on neil võibolla hea teha minu taga.

Aga nagu ütlesin, tunnen, et sellel aastal sai natukene pihta ka minu murdmaavorm. Seda just töö pärast, mida pidin relvaga tegema.

Kas uuel alal võisteldes vasardab peas samuti näiteks selline mõte, et kui palju padruneid on salves alles?

Õnneks seda mõtet ei tekkinud talvehooajal kordagi, sest sain oma õppetunni kätte augusti lõpus peetud suvistel Eesti meistrivõistlustel. Jäin seal Rene Zahknaga jutustama ja laadisin samal ajal salve ainult kaks padrunit ning ei kontrollinud. See andis kõva õppetunni. Kontrollin seejärel enne igat starti veel kord padrunisalved üle, et igas salves oleks ikka viis padrunit.

Usun, et see õppetund käib nüüd kaasas kogu mu laskesuusatajakarjääri ajal. Vähemalt tean, et vaatan alati padrunisalved üle.

Kahjuks oli minu jaoks esimesel hooajal suureks proovikiviks püstiasendis laskmine.

Raido Ränkel

laskesuusataja

Mis lõppenud hooajast veel meelde jäi või rõõmu valmistas?

Mulle endale meeldis Nove Mesto võistlus, kus Eesti koondis oli veel kuuenda tiiruni poodiumikoha konkurentsis, aga seal vedas meid alt minu laskmine püstitiirus. See võistlus andis tegelikult kogu tiimile enesekindlust ja teadmise, et kui minulgi laskmine õnnestub, siis võime heal päeval sõita esikaheksasse ja suudame tegutseda muu maailmaga võrdselt. Kahjuks oli minu jaoks esimesel hooajal suureks proovikiviks püstiasendis laskmine.

Kui palju on tiimikaaslastel tulnud teid lohutada või ergutada, et tagasilöögid väga ei muserdaks?

Lohutamist ei olegi olnud, sest kõik on aru saanud ja öelnud, et esimesel hooajal tulebki see ämber trahve täis lasta. Küll ta kunagi täis saab ja siis hakkavad need kuulid pihta ka minema. Lohutamise asemel on pigem tekkinud palju fänne ja kaasaelajaid, kes rõõmustavad iga pihta saadud lasu üle ning julgustavad asja edasi tegema.

Meeldiv on, et kuigi olete nüüd Võrumaa mees, pole teie side kodukandiga kadunud. Üks teie toetajaid on siinne Pihlaka kondiitriäri.

Just kirjutasingi [Pihlaka omanikule] Arvo Saulile. Hetkel on küll keeruline omavahel kokku saada, et teda möödunud hooaja eest tänada ja uue hooaja plaane arutada.

Kuidas praegu aega sisustate?

Kuigi trenni praeguses eriolukorras väga ei tee, tundub aega kuidagi vähe olevat. Käin ülepäeviti jooksmas, et ennast kehaliselt aktiivsena hoida ja siin kevadel mitte üle rasvuda. Koolitöid on päris palju ja käin praktikal.

Õpin ettevõtlust ja projektijuhtimist. Suvel saab teine aasta läbi ja aasta on veel. Loodan vastu pidada ja lõputöö järgmise hooaja jooksul korralikult ära kirjutada. Kool nõuab kindlasti oma ressursi, aga õppima peab. Lõpetamise järel saan keskenduda ainult spordile. Motivatsiooni on pingutada järgmise taliolümpiani.