Sisukord
Uudised
Postimees

Irina Belik: “See kriis ei kesta igavesti”

4 min lugemist
Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Irina Belik kutsub inimesi üles täitma kõiki terviseameti antud soovitusi. FOTO: Päästeamet

Koroonapandeemia tõttu avas häirekeskus infoliini 1247, kust saab vastuseid ainult koroonaviiruse ja selle levikuga seonduvatele küsimustele. Et töökoormus tõusis, oli selge, et häirekeskus oma jõududega toime ei tule.

Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Irina Belik oli üks neist vabatahtlikest, kes istus häirekeskuses telefoni ja kuvarite taha.

Kuidas sattusite tööle häirekeskusesse?

Häirekeskus otsis vabatahtlikke, tuli pakkumine. Mina nõustusin häirekeskust aitama.

Ühel päeval oli meil lühike koolitus ja järgmisest päevast hakkasime tegutsema.

Kirjeldage oma töökohta ohutusjärelevalve büroos ja häirekeskuses.

Häirekeskuses oli neli või viis kuvarit. Esialgu oli minu jaoks see ebamugav, aga pärast juba harjusin. Sain jälgida veebilehti, dokumente. Palju kuvareid on isegi mugav – ei ole vaja nii palju klikkida.

Häirekeskuses oli väga palju istumist. Ohutusjärelevalveinspektor liigub objektidel. Meil on tööl rohkem liikumist. Näiteks võtame kontrolliks korteriühistu ühe trepikoja ja käime seal läbi seitse-kaheksa korterit.

Häirekeskuses on muidugi väga palju jutustamist. Kuigi ohutusjärelevalveinspektorid teevad ka selgitustööd, on meie ülesanne rohkem märgata ja kirja panna. Häirekeskuses aga tuleb tähelepanelikult inimest kuulata, süveneda tema probleemi ja otsida lahendust.

Mis probleemidega teie poole pöördutakse?

Eakatel on raskusi igapäevaeluga toimetulekul. Kes toitu toob, kuidas desinfitseerida, kuidas pritsida. Mõned isegi küsivad, kas vitsaga saab pritsida. Kas toidupakendit saab pesta, kas võin natuke õue värske õhu kätte minna.

Üks inimene küsis, et kui ta üksi kodus sureb, mis siis saab. Küsisin, kas tema juures käib sotsiaaltöötaja või naabrid helistavad. Ta ei tahtnud vastata, tundis suurt ärevust. Selles mõttes on eakatega päris raske. Nad on mures, et teised ei järgi soovitusi, rikuvad seda 2+2-reeglit. Küsivad, et kuhu pöörduda.

Sain aru, et osa eakaid tunnevad end täielikult ühiskonna poolt hüljatuna. Neil ei ole lähedasi, või kui on, siis need ei suhtle. Naabrid ei hooli ja sotsiaaltöötaja ka ei käi.

Jah. Sotsiaalabiga on nii, et nad võivad sellest loobuda. Kui aga on kord abist loobutud, siis nad ei tea, kas võib veel pöörduda. Nad arvavad, et nende nime taha on juba linnuke pandud ja kõik teavad, et nad abi ei vaja. Meie siis julgustasime neid ja soovitasime, et kohaliku omavalitsuse poole peaks ikka pöörduma.

Mõned ei usalda kedagi. Sularaha kodus ei ole, pangakaarti ei saa anda.

"Üks juhtum oli huvitav. Soomest helistas mees ja teavitas, et just tema tuttavaga Jõhvis vägivallatsetakse."

Irina Belik, Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor

Helistasid ka tööandjad, kes on hädas töötajatega, kes ei allu korrale. Näiteks töötajal oli koroonahaigega kontakt, kuid korraldusele koju jääda ta ei allu, tahab ikka tööle tulla, haigusnähte ei ole ja ei taha koju jäädes raha kaotada. Tööandjad küsisid, mida sellise töötajaga teha. Meie ei saa neile mingeid lahendusi selles suhtes ette öelda, vaid see on tööandja ja töötaja omavahelise kokkuleppe küsimus.

Tuleme tagasi vanainimeste juurde, kes isegi sotsiaaltöötajat ei usalda. Mõneti on see ju põhjendatud, sest hiljuti oli uudis, et ringi liiguvad libasotsiaaltöötajad. Kui palju on meediakajastus vanemate inimeste teadmisi olukorrast mõjutanud?

Meedia just mõjutabki. Tekitab neile ärevust, hirmu. Nad kardavad kõike ja kõiki. Kui nad helistavad, siis peab neid esialgu rahustama. Soovitame meediat vähem vaadata-kuulata, sest muidu on liiga palju infot. Aga teisalt, kui inimene on üksi, kellelegi pole helistada ka, siis teebki ta paratamatult teleka lahti või kuulab raadiot.

Parem kuulata näiteks Klassikaraadiot, kus on rahustav muusika. Soovitame jälgida sellist meediat, kus on vähem negatiivseid uudiseid.

Kas teie võtate telefonil 1247 kõnesid vastu kõikjalt Eestist?

Jah, helistatakse Saaremaalt, Võrumaalt, välismaalt, igalt poolt.

Mida välismaalt helistajad küsivad?

On helistatud Lätist, Soomest. Küsivad, kuidas saavad transiitreisijana Eestit läbida, et ei kohaldataks karantiininõuet.

Üks juhtum oli huvitav. Soomest helistas mees ja teavitas, et just tema tuttavaga Jõhvis vägivallatsetakse. Et numbrile 112 välismaalt helistada ei saa, andsin politsei numbri, millele saab helistada välismaalt.

Vastas see informatsioon siis tõele, et Jõhvis pannakse just toime kuritegu?

Seda peab politsei käest küsima. Aga helistaja oli küll murelik ja ärevuses. Et tema ei saa appi tulla.

Rääkides Virumaast, siis kust rohkem helistatakse, kas Lääne- või Ida-Virumaalt?

Ei oska öelda. Ida-Virumaalt hakati helistama siis, kui kehtestati see 2+2-reegel.

Esialgu saadeti see sõnum eesti keeles ja siis venekeelne elanikkond hakkas meid pommitama, et kes saatis, miks saatis. Õhtul anti see sõnum välja ka vene keeles.

Kas venekeelne elanikkond ei saanud sellest reeglist siis aru?

Ei, lihtsalt kaevati, et venekeelne elanikkond ei täida seda reeglit, sest jälgivad venekeelseid kanaleid ja ei ole meiega ühes inforuumis. Mina siis rahustasin, et ETV+ ja Raadio 4 jagavad seda infot.

Kuidas näeb välja teie tööpäev, mitu tundi on vahetus ja kui tihti tuleb kõnedele vastata, kas saab ikka vahepeal kohvipausi pidada?

Vahetus kestab kaheksa tundi. Puhke- ja lõunapausi saab, kuid enne peab teisi teavitama, et lähed ära. Lõuna on pool tundi ja puhkepaus veerand tundi.

Häirekeskuses on veel näiteks massaažitool, ohutusjärelevalvebüroo inspektoritel sellist asja ei ole. Siis on veel mitmesuguseid palle ja midagi veel, mida meil ei ole.

Kas Jõhvi häirekeskuses oli ka selline laud nagu Tartus, et saab tõsta ja vahelduseks ka püstiasendis töötada?

Ei näinud sellist lauda, me ei küsinud. Mina üritasin laua taga liigutusi teha, võimelda. Kedagi see ei häirinud, kuigi häirekeskuses asuvad töökohad päris kõrvuti.

Mida lõpetuseks ütlete lugejatele, et vältida korduma kippuvaid küsimusi?

Esiteks – see kriis ei kesta igavesti. Oleme tublid ja ägedad, ja peamine on järgida terviseameti juhiseid.

Seotud lood
08.04.2020 11.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto