Veebruari eest tasuti 2,3 protsenti vähem makse kui mullu samal ajal

Palgafondi kasv protsentides võrreldes eelmise aastaga. Foto: Rahandusministeerium

Veebruari eest tasuti maksu- ja tolliametile 512,3 miljonit eurot makse, mida on 2,3 protsenti vähem kui 2019. aasta samal kuul.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Margus Tuvikese sõnul on 2020. aasta kahe esimese kuu riigieelarvega aastaks kavandatud maksutulust täidetud 14 protsenti võrreldes 15,1 protsendiga mullu samal ajal. COVID-19 põhjustatud eriolukorra mõjud kajastuvad veebruari käibemaksutulus, sest selle maksu tasumise tähtaeg oli märtsi lõpus, kui Eestis kehtis juba eriolukord.

Käibemaksu tasumine veebruari eest vähenes mullu sama ajaga võrreldes 7,7 protsenti. See on tingitud eriolukorra tõttu suurenenud maksuvõlast, mis ulatus märtsi lõpu seisuga 31 miljoni euroni. Erinevalt eelmisest aastast ei toiminud tänavu märtsis majandus täielikult tavapärastes oludes, kui ettevõtted käibemaksu deklareerisid ning tasusid.

Tegevusaladest kasvas veebruaris käibemaksu tasumise kohustus ehk deklareerimine enim jaekaubanduses ning ehituses, kus kohustus kasvas 2019. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 13 protsenti ja 51 protsenti. Jaekaubanduse kasvu vedas peamiselt jaekaupluste müügi kasv. Ehituse tegevusala tasumise kohustuse kasv tulenes eelkõige elamute ja mitteeluhoonete müügi kasvust. Seevastu maksuvõlg kasvas tegevusaladest enim jae- ja hulgikaubanduses ning toidu serveerimises vastavalt 9,1 miljonit eurot ja 2,2 miljonit eurot.

Aktsiiside kahe kuu tulu kokku moodustab 101,3 miljonit eurot, mida on tervelt 38 protsenti vähem kui 2019. aastal samal ajal. Enim on langenud kütuseaktsiisi laekumine, kuna kütusemüüjad realiseerivad eelmise aasta lõpus soetatud varusid, mille eest on aktsiis tasutud enne aastavahetust. Varusid jätkub hinnanguliselt veel kolmeks kuuks ning enamik sellest on diislikütus.

Hoolimata tubakaaktsiisi määrade tõstmisest on laekumised tubakaaktsiisilt võrreldes eelmise aasta kahe kuuga vähenenud 7,1 protsenti. Osaliselt on selle põhjuseks 20. maist kehtima hakkav mentooliga sigarettide müügikeeld, mis mõjutab hinnanguliselt 25 protsenti sigarettide tarbijatest. Kuigi müügikeeluni on veel mõned kuud aega, valmistuvad poed selleks juba varakult, et vältida toote lattu jäämist. Seda tegevust peegeldavad ka deklareerimisandmed, sest kahe kuuga on sigarettide vabasse ringlusesse lubamine vähenenud mullu sama ajaga 13 protsenti.

Füüsilise isiku tulumaksu on kahe kuuga tasutud ligi 20 miljonit eurot enam kui mullu samal ajal, laekumist toetab palgakasv. Veebruaris alustas maksu- ja tolliamet tulumaksu tagastamist. Tagastatav summa ulatus kokku 47 miljoni euroni, jäädes veidi alla eelmise aasta mahule. Kohalikele omavalitsustele eraldatava füüsilise isiku tulumaksu osa suurenes sellest aastast 11,93 protsendilt 11,96 protsendile ja laekumine suurenes veebruaris 9,1 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Ka sotsiaalmaksu tasumist toetas palgakasv, millest järgnevalt lähemalt.

Palgakasv aeglustus veebruaris, eriolukorra mõju ei ole veel avaldunud

Veebruaris aeglustus palgakasv 7,5 protsendile. Suurematest sektoritest aeglustus palgakasv kõige enam veonduses ja laonduses (3,3 protsendipunkti võrra 4,8 protsendile), kus oli kõrge baas, ning töötlevas tööstuses (2,2 protsendipunkti võrra 6,3 protsendile).

Hõive kasv aeglustus veebruaris 0,1 protsendile, kasv on aeglustunud alates möödunud aasta oktoobrist. Hõive püsib ajaloolisel rekordilisel tasemel – maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust tõusis 2018. aasta lõpuks 60 protsendini ja on püsinud selle taseme lähedal siiani, ulatudes veebruaris 59,9 protsendini. Veel 2011. aastal oli see osakaal 50 protsendi lähedal.

Tegevusalati vedasid viimase kolme kuu palgafondi kasvu info ja side (vt joonist 1) ning finants ja kindlustuse sektor (mõlemad 18,4 protsendiga). Suurematest, vähemalt 35 000 töötajaga tegevusaladest vedas palgafondi kasvu tervishoid (11,7 protsenti).

Juriidilise isiku tulumaksu laekumist vähendab madalam maksumäär

Veebruaris vähenes juriidilise isiku tulumaksu laekumine 2,9 protsenti. Tulumaks erasektori jaotatud kasumilt kahanes ühe miljoni euro võrra. Maksulaekumist mõjutab nii dividendide maht kui ka regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär (14 protsenti), mida on aasta algusest deklareeritud 12,7 miljoni euro ulatuses. Lisaks on krediidiasutustel õigus arvata tulumaksust maha 2019. aastal tasutud avansiline tulumaks.

Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud dividendidelt. Kahe kuuga on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 2,8 miljonit eurot.