Täna 25 aastat tagasi: Rakvere võrkpalli ajalooline võit

Täna möödub 25 aastat päevast, mil Rakvere Rivaal alistas finaalseeria otsustavas, viiendas mängus koduses Rahu hallis Pärnu võrkpalliklubi Jart ja krooniti esimest korda Eesti meistriks.

Finaalseerias jäi Rivaal mängudega 2:0 tagaajaja rolli, kuid sellest hoolimata kindlustati seeria 3:2 võit.

Meeskonna peatreener Mati Merirand meenutas, et medalitele oli Rivaal mänginud varemgi, kuid ikka oli tulnud tunnistada pärnakate paremust. 25 aastat tagasi võeti aga lõpuks oma ning Rivaal tuli Eesti meistriks ka kahel järgneval aastal.

Kui Merirand 1977. aastal Rakveresse tööle tuli, oli tema eeskujuks Võru meeskond, kes suutis aeg-ajalt suuremate võrkpallikantside esindustele koha kätte näidata. "Mõtlesin, et kui Võru väikese linnana seda suudab, siis miks mitte ka Rakvere," kõneles Merirand.

Tema unistus oli tuua Rakvere Eesti võrkpallikaardile. Esialgu õnnestus see noorteklassis, ja kui mängijad olid sõjaväest naasnud, lõi treener 1990. aastal võrkpalliklubi Rivaal. 1995. aastal jõutigi meistritiitlini.

Finaalseeriast rääkides ütles Mati Merirand, et kui kaks esimest mängu kaotati, oli meeskonnal selg vastu seina. "Poisid võtsid asja vabamalt, sest meil ei olnud kaotada enam midagi. Ja kui ühe võidu kätte saime, võttis see pärnakatel jala natuke värisema," meenutas teenekas võrkpallitreener.

Finaalseeriast on tal tänaseni silme ette jäänud üks hetk. Pärnu päästis Rahu hallis ühte rasket palli. See lendas üle kolme tala ja tuli neid puutumata alla tagasi. "Ma mõtlesin, et kurat, meil pole mingit lootust, seda asja juhitakse kusagilt mujalt," ütles Merirand muheledes. Ja lisas, et iga kord, kui ta Rahu hallis käib, tuleb tal veerand sajandi tagune pilt silme ette.

Seda momenti võibolla juhitigi kusagilt kõrgemalt, aga viiendas finaalmängus sealsamas Rahu hallis toetas kohalikku meeskonda täismaja. Mati Merirand meenutas, et kunagi hiljem, Lembitu Kuuse sünnipäeval, tõstis Toomas Uba esimese toosti sünnipäevalapse terviseks, teise aga Rakvere võrkpallitreeneri auks, kes oli suutnud talle otsustava finaalmängu ajal Rahu hallis, mis oli publikust nii pungil, et astumisekski ruumi polnud, ühe tooli leida ja mehe sellele istuma sokutada.

"Ma teadsin, et ta on raskelt haige ja tuli lihtsalt mängu vaatama. Ning sai tõelise finaalielamuse," lisas Merirand.

1995. aastal esimest korda Eesti meistriks tulnud võistkonnas mängisid Teet Viita, Eivo Žuravljov, Kristjan Kurik, Kuido Kuntro, Janis Sirelpuu, Juri Konontšuk, Ivo Järvala, Jaan Rummi, Marko Loide, Laos Lukas, Andrus Lehtpuu, Valdur Vool, Peeter Nirgi, Raivo Merirand ja Elvis Sibolt.