Ajal, mil kaubandusmaailmas valitsevad supermarketid, tegutsevad ka väikesed turud, mida on viimastel aastatel Lääne-Virumaale juurdegi tulnud.
Kas väikestel turgudel jagub suutlikkust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi eestvedamisel avati Väike-Maarja bussijaama hoones 2009. aasta septembris taluturg, kus müüakse põllu- ja aiasaadusi, toiduaineid ning käsitööesemeid. Turul on müügil ümbruskonna taludes toodetud jahu, kruubid, tangud, herned, õlid, kartulid, kapsad, porgandid, mesi ja muu toodang veerandsajast ümbruskonna talust.
Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi juhatuse liige Marju Metsman rääkis, et valla rahvas on taluturu omaks võtnud. “Väikese taluturu tugevus on see, et toodetakse omadelt omadele. Talunikke, kes turul kaupa müüvad, tuntakse ja kauba kvaliteeti usaldatakse. Sama talutoodangut, mis oma peres tarvis läheb, müüakse ka kogukonnale,” kõneles Metsman. Ta märkis, et inimesed on hakanud rohkem väärtustama ehedat eestimaist toodangut ning reedeti ja laupäeviti avatud taluturul on oma kindel nišš kaubanduses olemas.
Jaanipäeva eel avas Rakveres külastajatele uksed kesklinna turg, mis asub endise Tsentrumi ostukeskuse hoones. Igapäevaseid müüjaid on turul kaheksa, kuid kaubavalik lai: alates liha-, piima- ja kalatoodetest ning lõpetades pirukatega, samuti saab osta käsitööesemeid.
Turu esindaja Tiia Kuusk selgitas, et turu avamisega sooviti rikastada kaubavalikut ja pakkuda klientidele seda toodangut, mida supermarketitest ei leia. “Meil on müügil kodumaiste väiketootjate toidukaupa ja rohkesti mitmesugust mahetoodangut. Aeg on näidanud, et ostjate huvi mahetoodangu vastu kasvab ja selles valdkonnas on turul kindlasti arenguruumi,” rääkis Kuusk.
Rakvere kesklinna turul müüb mett Taali Mesila, mis on aastast 2001 tunnustatud mahemesilana. Taali Mesila juhatuse liige Aili Taal kinnitas, et väiketurgudel on oma oluline koht kaubavaliku mitmekesistamisel. Ta soovitas väiketootjatele julgemat pealehakkamist, et oma kaubaga turule tulla, ning sihikindlust paberimajanduse kordaajamisel.
Uudeküla turupäevade ja ka laadatraditsioonide taaselustaja Katrin Uudeküll rääkis, et pärast ligi seitsmekümneaastast vaheaega alustas ta 2009. aastal tavade taaselustamist. Kevadest sügiseni neljapäeviti Uudeküla külaplatsil toimuvad turupäevad koguvad elujõudu. “Uudekülas võib müüa vaid enda tehtud ja toodetud kaupa. Vestlen iga müüjaga eraldi, et võimalikult hästi tuvastada, kuidas kaup on toodetud,” ütles Uudeküll.
Uudekülas käivad kauplemas eelkõige tootjad Pandivere piirkonnast. Katrin Uudeküll märkis, et turu puhul on tähtis müüjate ja ostjate omavaheline suhtlus. “Nii saab paremini aimu kummagi poole ootustest, selgub, mille järele on nõudlus, kas hinna ja kvaliteedi suhe on paigas ja nii edasi,” arvas Uudeküll. Ta on veendunud, et väikesed turud jäävad ja vajadus nende järele on olemas. “Seal pakutakse talutoodangut, mida supermarketites pole saadaval. Turgudel saavad oma kaupa müüa need väiketootjad, kelle toodangut suured kaupluseketid müüki ei võta, kuna toodete kogused on väikesed,” selgitas Katrin Uudeküll ja lisas, et väiketurud jäävad jätkusuutlikuks kaubavaliku tõttu, mis eristab neid supermarketitest.