Vinni valla mitu suuremat asulat saavad puhta joogivee

Vinni aleviku vana pumbajaama lähedusse kerkib peagi uus ja taamal kõrguva veetorniks kutsutava kortermaja katuselt kaovad ohtlikud terasmahutid. Foto: Vladislav Musakko

Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) rahuldas veebruaris Vinni vallas veemajandusega tegeleva aktsiaseltsi Emajõe Veevärk taotluse ja eraldas ettevõttele keskkonnaprogrammist kohaliku veevärgi parendamiseks ligemale kolmveerand miljonit eurot.

Esmalt omavalitsuse suuremates asulates veemajanduse korrastamiseks ette võetavaid töid tehakse mitmes etapis. Eeltoodud summa kulub ära esimeses etapis, milleks on puhta joogivee projekti elluviimine, ja selle hinnanguline lõppmaksumus ulatub 1,2 miljoni euroni. Kõikide plaanide realiseerumisel, mille üheks eelduseks on KIK-i positiivsed rahastusotsused, investeeritakse veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide uuendamisse üle kolme miljoni euro.

Vinni abivallavanem Eerik Lumiste rääkis, et tegu on vallale väga olulise sammuga. Koostöös AS-iga Emajõe Veevärk on sel suunal põhjalikult tegutsetud paar aastat, alustades kohe pärast haldusreformi. Selle aja jooksul on esitatud veemajanduse projektide elluviimiseks mitu taotlust. “Nüüd tuli otsus, mis teeb alguse suurtele muutustele valla veemajanduses,” lausus Lumiste viimasest, veebruaris KIK-ilt positiivse vastuse saanud taotlusest rääkides. Mullu oktoobris toetas KIK enam kui 61 000 euroga projekti, mille raames rajati uus puurkaev ja parendati joogivee töötlemist Vetiku külas.

Viimatise toetuse abiga saavad puhta vee Vinni valla suuremate asulate - Vinni, Pajusti ja Viru-Jaagupi aleviku ning Kakumäe küla - tarbijad. Praegu on esimese etapi riigihange Emajõe Veevärgil välja kuulutatud ja lepingupartnergi leitud. Uue pumbamaja ja veepuhastusjaama ehitab Vinni staadioni kõrval paikneva praeguse pumbamaja kõrvale hanke võitnud ettevõte Schöttli Keskkonnatehnika.

4 Vinni valla asula - Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi ja Kakumäe - tarbijad saavad peagi puhtama joogivee.

Esimese etapi tööde sekka kuulub samuti Vinni aleviku suurima korterelamu ehk niinimetatud veetorni katusel olevate veemahutite demonteerimine. “Need paagid on väga õnnetus seisus ja suure riskiga,” märkis Eerik Lumiste.

Vinni vallas ligikaudu 650 objektile veevärgi- ja kanalisatsiooniteenust pakkuva Emajõe Veevärgi juhatuse liige Andres Aruhein täpsustas, et Schöttli Keskkonnatehnikaga sõlmitud lepingu kohaselt rajatakse projekti esimeses etapis puurkaev ja joogiveepuhasti ning soetatakse mahutid ja generaator. Aruheina sõnul võimaldab viimane juhul, kui Vinni alevik peaks jääma elektrita, tarbijatele ikkagi puhta joogivee. “Hinna sees on veetorni mahuti likvideerimine,” lisas ta. “Torustiku leping tuleb juurde teisel etapil. Kui saame KIK-ist positiivse otsuse, kanalisatsiooni jaoks raha, siis on mõistlik vee- ja kanalisatsioonitorustik koos ehitada, et me ei peaks hakkama samu kohti uuesti lahti kaevama. Kui öeldakse, et me siiski ei saa raha, siis korraldame juunis kohe hanke ainult veetorustiku ehitamiseks.”

Abivallavanem Lumiste tunnistas, et veemajanduse senine olukord oli omavalitsuses suhteliselt segane ja kukalt kratsima panevatest küsimustest puudust ei tunta. Ta tõi näiteks, et pumbamajad koos nende juurde käivaga kuuluvad eraettevõttele Askoterm, aga veeettevõtjana vahendab teenust klientidele Emajõe Veevärk. Vinni vald soovib senist süsteemi muuta ning koondada kogu omavalitsuse veemajandust puudutav ühe teenusepakkuja alla. “Eks vanadel puurkaevudelgi hakkab oma aeg kätte jõudma,” tõi Eerik Lumiste näiteks ühe järjekorras oleva teema.

Lisaks uue ühisveevärgi rajamisele ootab oma järge kanalisatsiooni uuendamine. Selle projekti taotlus ootab KIK-i otsust, mis peaks tulema jaanipäeva paiku. “Kui puhta vee projektile saime rohelise tule, siis oleks hea saada ka kanalisatsioonile. Sel juhul võime hakata mõtlema torustike rajamise peale, mis kulgeksid Viru-Jaagupini – ühe pumbajaamaga oleks terve suur piirkond lahendatud terviklikult ning siinne veemajandus siis lõpuks korras,” kõneles Eerik Lumiste.

Andres Aruhein avaldas lootust, et töödega alustatakse mais. “Sõltub, kui kiiresti jupid Euroopast kohale jõuavad, aga eesmärk on teha valmis nii ruttu kui võimalik. Hea meelega oleksime selle juba aasta tagasi valmis ehitanud. Ehitajale oleme öelnud, et kohe, kui tuleb rahastaja (KIK-i – M. M.) viimane allkiri lepingule, oleksid nad objektil,” kõneles ta.