Sisukord
Arvamus
Paberleht

Eesti võimalus energiatootmises

3 min lugemist
Kalev Kallemets. FOTO: Madis Veltman

Koroonapandeemia on selgelt näidanud, kui oluline on suurte otsuste tegemisel tugineda faktidele, teadusele ja eksperdihinnangutele. Soovmõtlemise ja ideoloogiaga ei jõudnud kaugele ei Hiina kommunistid ega demokraatlike riikide liidrid.

Ka kliimakriis on reaalne. Väide, et lumevaeseid talvi on ka minevikus olnud, on tõene, kuid termomeetri leiutamisest alates pole kunagi mõõdetud Põhja-Euroopas talvel kõrgemaid soojakraade. Eales ei ole Siber, Austraalia, Amazonas ega California põlenud nii ulatuslikult, kunagi pole Antarktikas olnud 18 kraadi sooja. Asjatu on loota, et kliimamuutustest ei tule Eestile ega Euroopale lähikümnenditel mõjusid, mis igaühe eluolu puudutaks.

Kliimaneutraalsuse püüdlus on Euroopale samas ka oluline majandusvõimalus. Euroopa Liit impordib aastas 150 miljardi euro eest fossiilkütuseid, neist pea pool Venemaa föderatsioonist. See raha tuleb Euroopasse jätta! Oluline on elektrifitseerimine nii transpordis kui ka tööstuses. Nagu viiruskriis õpetab, on inimeste liigutamise asemel odavam liigutada videopilti ja andmeid ehk kindlasti kasvab keskuste elektritarve märkimisväärselt. Keerulisi väljakutseid ei võta vastu nõrgad ja rumalad. Eestlased pigem püüavad olla töökad ja targad.

"Kliimaneutraalsuse püüdlus on Euroopale samas ka oluline majandusvõimalus. Euroopa Liit impordib aastas 150 miljardi euro eest fossiilkütuseid, neist pea pool Venemaa föderatsioonist. See raha tuleb Euroopasse jätta!"

Maailmas on arendamisel palju uusi puhta energia tehnoloogiaid, sealhulgas tuumaenergeetikas. Uute tuumatehnoloogiate uurimiseks Fermi Energia aasta tagasi asutatigi. Mullu tehtud uuringute põhjal teame, et väike moodulreaktor oleks kiire ehitusaja ja tõhusa loamenetluse korral tasuv investeering ning annaks Eestile elektri varustuskindlust. Saime teada, et ühe 300 MW võimsusega jaama investeering oleks 900 miljonit eurot, mis juba ehitusfaasis annab riigile 150 miljonit eurot maksutulu.

Kaalutav väikereaktor ei vähenda vajadust arendada tuule- ja päikseparke. Ka nende maht Baltikumis peab mitu korda kasvama, kuid tuul on heitlik. Ka vähese tuulega päevadel on vaja valgust tuppa, töötavaid külmikuid, sidet, bensiinijaamu, haiglaid ja tööstusettevõtteid elektriga varustada. Ainult importelektrile lootmisest ei piisa, eriti kui 2025. aastal lõppeb import Valgevenest ja Venemaalt.

“Kinnitan, et kui analüüside valmimise järel näib Lontova jätkuvalt üks sobivamaid asukohti, teeb Fermi Energia Viru-Nigula vallale jaama ettevalmistustöödeks ettepaneku, mis arvestab valla ja laiema piirkonna kodanike huve ning on tuumaenergia projektile kohane.”

Fermi Energia jätkab 2020. aastal koos Rootsi Vattenfalliga tööd, veendumaks, kas ja kuidas oleks võimalik ehitada väikereaktor 26 kuuga ja kui suur oleks Eesti ettevõtete osalus uue moodultuumajaama rajamises. Teiseks uurime Soome Fortumiga, kuidas saaks Eestis menetleda jaama ehitusluba, kasutades USA või Kanada reaktori ohutushinnangut. Kolmandaks teeme Belgia Tractebeliga asukohtade välistusanalüüsi, et põhjalikult veenduda, millised asukohad Eestis väikereaktorile ei sobi ja millised väärivad põhjalikku kaalumist. Neljandaks analüüsime tööstustarbijatele elektrienergia tarnimiseks otseliinide rajamist ning kaugkütte tarnet nii tööstus- kui ka kodutarbijatele. On suur tõenäosus, et suudame pakkuda praegusega võrreldes soodsamat ja kindlasti kümnetes kordades madalama CO2 heitega lahendust võrreldes gaasi või ka hakkpuidu põletamisega.

Kinnitan, et kui analüüside valmimise järel näib Lontova jätkuvalt üks sobivamaid asukohti, teeb Fermi Energia Viru-Nigula vallale jaama ettevalmistustöödeks ettepaneku, mis arvestab valla ja laiema piirkonna kodanike huve ning on tuumaenergia projektile kohane.

Õpime, kuidas Soomes Olkiluoto tuumajaama arendaja Eurajoki vallaga koostööd on teinud, ning leiame ühised huvid regulaarselt avatult suheldes ja enda lubadusi pidades. Kinnitan siiski, et kuigi Fermi Energia peab praegu Lontovat üheks võimalikuks asukohaks, teeb tegeliku ja ametliku asukohavaliku planeerimisseaduse järgi vabariigi valitsus.

“Olen ise väike, kuid mu jõud on suur” oli küll Arvo Pärdi loodud laulu sõnades Aatomiku moto, kuid need sobiks ka iseloomustama väikest, aga töökat ja tarka Eestit, kui suudame hakkama saada kõige teadusmahukama ja enim koostööd nõudva energialiigi kasutuselevõtuga.

Seotud lood
15.04.2020 17.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto