Läinud aastal jäi loomulik iive negatiivseks kõigis omavalitsustes

Foto: Caro/Scanpix.

Lääne-Viru maavalitsuse andmeil sündis 2011. aastal maakonnas 608 last, mis on 59 last vähem kui aasta varem. Samas suri mullu 801 inimest, mis on 17 kodanikku enam, kui 2010. aastal.

Lõppenud aastal ilmale tulnud uutest kodanikest oli poisse 302 ja tüdrukuid 297. Sündis kolm paari kaksikuid, neist kaks paari tüdrukuid ja üks segapaar.

Paraku jäi 2011. aastal iive negatiivseks kõigis 15 omavalitsuses. Kõige suurem negatiivne iive oli Kunda linnal, kus oli sünde 23 (linna andmeil 25) ja surmasid 61 (linna andmeil 62). Võttes arvesse omavalitsuse rahvaarvu ja möödunud aastal sündinud laste arvu, oligi madalaim sündimus Kunda linnas ja Vihula vallas, kus laias laastus sündis 150 elaniku kohta üks uus ilmakodanik.

Kunda linnapea Riina Sooäär märkis, et Kunda linnas on palju pensionäre, kes moodustavad umbes ühe neljandiku elanikkonnast. “Noori pole juurde tulemas olnud, pigem on elanikkond kahanenud,” tunnistas linnapea, lisades, et koostöös ettevõtetega on tehtud tööd selle nimel, et mujale õppima läinud noor mõne aja pärast Kunda linna tagasi tuleks.

Vihula vallavanem Raivo Uukkivi nentis, et sündimus vallas on tõepoolest madal. “Mis selle taga on, seda ühe-kahe aasta pinnalt süvitsi ei ole võimalik analüüsida. Eks üks põhjus on kindlasti see, et kohapeal pole küllaldaselt tööd ja noored kolivad keskuste poole,” kõneles vallavanem.
Samas juhtis ta tähelepanu, et kui võrrelda 2011. aasta sündide arvu 2010. aasta omaga, oli 2011. selles suhtes edukam – sündis 14 last, aasta varem oli see arv kaheksa.

Kui võtta arvesse, et 2010. aastal vähenes valla elanikkond 36 inimese võrra ja mullu kaheksa inimese võrra, kõneleb see omavalitsuse rahvaarvu kahanemise aeglustumisest.

“Samas on Vihula vald ju eripäraga, mille järgi on poole aasta arvestuses elanike arv mitu korda suurem, sest paljud elavad enamiku aastast siin, aga registris see ei kajastu. Tean ka inimesi, kes elavad 100 protsenti siin, kuid pole registreeritud, nad ei peagi seda oluliseks,” rääkis Uukkivi, kuid täpsustas, et registri kuivad numbrid ei anna kindlasti täielikult adekvaatset pilti tegelikkusest.

Teistes omavalitsustes, kellest enim paistab silma Vinni vald, oli umbes saja elaniku kohta üks laps. Väikseim negatiivne iive oli Rägavere ja Vinni vallas. Rägaveres sündis maavalitsuse andmetel 13 ja suri 15 inimest, Vinnis sündis 60 ja suri 62 inimest.

Teistest omavalitsustest õige natuke kõrgemat sündimust kommenteerides ütles Vinni vallavanem Toomas Väinaste, et tegelikult ju noored inimesed tulevad maale elama, kui neil on kodu lähedal olemas pood, kool ja lasteaed, ning kui ka kohapeal ei ole hästi tasustatavat tööd saada, pakub seda mõni lähedalasuv piirkond, nagu Vinni valla jaoks on Rakvere linn.

Poistele pandud eesnimedest olid populaarseimad Joosep, mis esines seitsmel korral, Andri, Kaspar ja Sander esinesid neljal korral.
Tüdrukutele pandud nimedest esinesid kõige rohkem Sandra (kuuel korral), Laura ja Mia (viiel korral).

Nime muudeti 37 korral. Neist uue nime andmise otsuse tegi 29 korral maavalitsuse perekonnasei­suametnik ja kaheksal juhul regionaalminister. Võrreldes 2010. aastaga esitati kuus nimemuutmisavaldust enam.

Lääne-Viru maakonnas oli 1. jaanuari 2012 seisuga elanikke 64 613, neist mehi 30 780 ja naisi 33 833. Maakonna elanike arv vähenes aastaga 856 inimese võrra.