Päästeamet avaldas aastaraamatu

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. Foto: Madis Veltman

Päästeamet andis välja aastaraamatu, kus võetakse kokku 2019. aasta arvudes ja faktides, tuuakse välja olulised saavutused rahvusvahelise koostöö vallas ja seletatakse lahti aasta suuremad sündmused.

Möödunud aasta oli päästeametile mitme näitaja poolest väga hea: tulekahjudes ja veeõnnetustes hukkunute arv oli väiksem kui eelnevatel aastatel. Eelmisel aastal kaotas tules elu 43 inimest ning uppus 35 inimest.

Lääne-Virumaal hukkus tules neli inimest, uppunuid polnud. Ainsagi uppumissurmata möödus mullune aasta lisaks Lääne-Virumaale Järva- ning Valgamaal. Lääne-Virumaal leiti ja tehti kahjutuks 47 lõhkekeha.

2019. aastat iseloomustab ka kriisiks valmisoleku vajadus – aasta alguses kadus Saaremaal mitmeks tunniks elekter ning sügisel vallandasid tormituuled Kagu-Eesti kriisi, kui piirkonnas kadusid nii elekter kui ka telefoniside ja seda isegi kuni nädalaks.

"Eelmist aastat saab kirjeldada kui kriisiks valmistumise aastat, nii teoorias kui ka praktikas. Meie eksperdid rääkisid põhjalikult nii kodustest varudest kui ka tegutsemisest hädaolukorras, aasta teine pool tõi aga vastuse, mida kriis endast kujutab," rääkis päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. "Kriisi põhjuseid võib olla aga väga erinevaid, nagu on näidanud tänavune globaalne kroonviiruse pandeemia, ja see vaid rõhutab kriisiks valmisoleku tähtsust, sest kriis tuleb alati ootamatult," lisas Tammearu.

2019. aastal sai päästeamet 26 647 väljakutset, aasta jooksul oli 15 198 päästesündmust. Päästeti 322 inimest ning tehti 22 418 kodunõustamist. Tulekahjusid registreeriti 4598, veeõnnetusi 168.

Vaata ka päästeameti aastaraamatu veebiversiooni.