Ministeerium mattis Vaekülla meeletult suuri rahasummasid 90 aasta eest Virumaal

Vaeküla mõisa härrastemajas asus aastatel 1930–1959 eri nimede all tegutsenud põllutöökool, mis lõpuks Tihemetsa üle viidi. Foto: EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

Vaeküla mõis ja selle kõrval asuv uhke koolihoone on aastaid unaruses olnud. 90 aastat tagasi käis mõisa härrastemajas aga kibe ehitustöö, sest 23. aprillil 1930 avati seal põllutöökool.

Virumaa Teataja kirjutas 1930. aasta 15. aprillil, et ettevalmistused “talu eestegijate kooli” avamiseks algasid märtsis. Kõik ahjud lammutati, mõned uksed ja aknad müüriti kinni ja lõhuti sisse uusi.

“Hulk meistreid ja töödejuhataja askeldavad kiiresti – vaja ruttu töödega valmis saada, kuna kooli avamine on varsti. Ümberehitus näib aga väga suurejooneline olevat,” kirjutas ajaleht.

Mõisahoone ehitati sel määral ümber, et artikli autorile (kellelegi A. M-ile) tundus, nagu kavatsetaks kõrgematele härradele suveloss sisse seada ning ehitajatele seatud tähtsaimad nõuded oleksid ruumide hea väljanägemine ja mugavus.

“Sellepärast vist need vanad ahjudki kõik maha lõhuti, kuna viimaste väline külg ja kuju ei rahuldanud neid nõudeid. Ilu ja mugavus on ju head asjad, mida arendama peame, kuid seda peaksime tegema ikka kooskõlas oma majanduslikkude võimalustega,” tähendas artikli autor.

Ta pidas kergemeelseks, et töödejuhataja kinnitusel kavatseti mõisahoone “ümberkorraldamisel ka ilustamise peale” paar miljonit kulutada. Ilmselt ikka senti, mitte krooni. Aga ka paar miljonit senti ehk paarkümmend tuhat krooni oli tol ajal lihtinimese jaoks röögatu raha.

Ühe krooni eest sai laias laastus osta kas kilo liha, kolm-neli kilo jahu, 20–25 liitrit kartuleid, 25–30 liitrit piima, pool kilo võid või paar kilo värsket kala. Talusulase palk oli 30–35 krooni kuus, töölisel-ametnikul 50–80 krooni. Üle saja krooni ulatuvat palka peeti tollal väga heaks.

Tuleks kord ka selles asjas ühtlane kord maksma panna ja hariduselu juhtimine terves ulatuses haridusministeeriumi kätte anda.

Samast lehenumbrist leiame muide ka pisikese uudise Porkuni uue vallavalitsuse ametisse astumisest ja palgadki on ära toodud. Vallavanema palgaks kinnitati 25 krooni kuus, tema abidel 7 krooni ja 50 senti kuus. Tasub küll märkida, et tollal ei olnud vallavanema või vallavalitsuse liikmete (ehk vallavanema abide) amet sugugi põhisissetuleku andja vaid nii-öelda kõrvaltöö.

Aga tagasi Vaeküla mõisa juurde. Haridus- ja sotsiaalminister Hünerson sai kiita, et koolide ümberkorraldamise kava on suunatud kokkuhoiule, ning leheloos öeldakse otse välja, et sama suuna peaks võtma ka põllutööministeerium, kes Vaekülla põllutöökooli rajas.

“Kui tähele panna seda, millistes ruumes meie kasvav noorsugu algkooli eas veel mitmel pool valdades peab kasvama ja arenema, siis näed, et kokkuhoiu mõttes, või raha puudusel ei ole võimalik neil väikestel tarvilisel määral õhku ja valgustki tarvitada – rääkimata kõigest muust, mida vajaks noored, et sirguda tugevaiks ja jääda terveiks ja elurõõmsaiks,” arutleb autor ja küsib, miks see nõnda on.

“Põhjust on kerge leida, see ongi juba ammu leitud, nimelt, et kaks keskkohta hariduselu juhivad: haridusministeerium ja põllutööministeerium. Tuleks kord ka selles asjas ühtlane kord maksma panna ja hariduselu juhtimine terves ulatuses haridusministeeriumi kätte anda,” järeldab ta.

Arusaamatuks jääb aga, kas siis ka põllutööministeeriumi haldusalas olnud põllutöökoolid pidanuksid sama kehvakesed olema nagu hardusministeeriumi hallatud väikesed maaalgkoolid.

Põllutöökool aga Vaekülas 1930. aasta kevadel igal juhul avati ning eri nimede all tegutses see seal 1959. aastani, mil selle asemele tuli internaatkool, hiljem aga erivajadusega laste internaatkool, mis nüüdseks teadupoolest Näpile on kolinud.