Paugud ajavad haned ära ja inimesed kurjaks

Hanekari. Foto: Ain Liiva

Haned teevad põldudel põllumeestele taas kambakat, sest värske roheline kraam maitseb pikalt lennult tulnud lindudele hästi. Paugud, millega kahju kannatavad põllumehed linde peletavad, ärritavad aga inimesi.

Põllumehed on vilja kaitseks soetanud kallid seadeldised, mis kõmistavad nii, nagu käiks keset põlde sõdurpoiste laskeharjutus.

Roodevälja Uustalu kasutab hanede peletamiseks pauguteid juba viiendat aastat. Ettevõtte esindaja Ain Altermann kinnitas, et paugust tekkiva müra detsibellid on normi piires. Kõik on kontrollitud, legaalne ja lubatud. Kuna hanedel on kombeks kas varavalges või hilja õhtul maiustamas käia, on kõmmutamine aegreleega vastavaks ajaks seatud.

Paljud ümberkaudsed inimesed aga ei mõista põllumeeste probleemi. On juhtunud, et paugutaja lülitatakse välja ja palju raha maksnud seadeldis varastatakse lihtsalt ära. “Suuremat kurja teevad haned just taliviljapõldudel,” kurtis Altermann. Samuti on ohus värskelt külvatud nisu ja hernes. Kuid haned ei jäta puutumata rohumaidki, mis ootavad karja väljalaskmist. “Kui parv üle käib, on must maa järel,” rääkis põllumees ja selgitas veel, et kui linnud rapsil ka ainult pealsed ära napsavad, taastub põld väga ebaühtlaselt ja saak ei saa osaliselt koristamisajaks küpseks.

Hanede kevadiseks peletamiseks on aja jooksul välja mõeldud mitmesuguseid vigureid. Klassikaliste hernehirmutiste asemel on nüüd kivihunnikutele tõstetud autoromud. Enam ei passi põllumees, stardipüstol käes, põlluservas, vaid kasutab vilesid, laserkiiri ja kullikujulisi lohesid. Terve tööstusharu on üles ehitatud ühe apla liigi tõrjumiseks. Kõigi nende tulede ja viledega peab aga keegi siiski pidevalt tegelema, hirmutistega harjuvad linnud ära ja lohe laperdab suurema tuulega lihtsalt minema. Korralik pauk aitab alati.

"Kui parv üle käib, on must maa järel."

Ain Altermann, Roodevälja Uustalu juhatuse liige

Rakvere valla keskkonnaspetsialist Maia Simkin rääkis, et inimesed on siiski hakanud kevadiste paukudega leppima. Varasematel aastatel on mõningaid kaebusi olnud. “Aru tuleb saada ka põllumehest,” ütles Simkin, “kui ikka tuleb see must parv su põllule ja pistab saagi nahka. Meie leivavili on ohus.”

Samas on teada, et Venemaal kevadiseks hanejahiks piirangud puuduvad. Jahimees Mirek Matikainen kinnitas, et hanejaht on Venemaal lubatud, aga lisas, et erilubasid on hakatud ka Eestis väljastama, kuigi hanede küttimine polegi nii lihtne. Tegu on kavala linnuga. “Oma valvurid on väljas. Kisa on kohe üleval, kui kahtlast liikumist märkavad,” selgitas jahimees. Kevadel on hani just kõige rasvasem. Enne munemist söövad nad ennast rammusaks ja kulutavad siis poegade peale varud ära.

Keskkonnaametki soovitab rändlindude tekitatud põllumajanduskultuuride kahjustuste vältimiseks regulaarselt rändlinde peletada. Paugutajad on üks soovitatud vahend. Kahjusid muidugi ka korvatakse, kuid see pole lahendus, sest kõigepealt peab põllumees kevadisel kibekiirel ajal kahju tõestamisega tegelema, taotluse esitama, ja lõpuks laekub valuraha ikkagi riigi rahakotist. On seda siis tarvis, kui põllumees on valmis kahju ennetamiseks kulutusi tegema.

Taliviljaoras on paharetid põllule meelitanud. Foto: Ain Liiva