/nginx/o/2020/04/16/13058418t1hace5.jpg)
Viimaste nädalate jooksul on inimesed soovinud oma manala teed läinud lähedase enamasti tuhastada ning lükanud matusetalituse edasi, kuniks eriolukord läbi. Kirstumatuseid on peetud väga harva, kalmistul on matuselised hoidnud distantsi ja keelatud on avaldada kaastunnet käteldes või emmates. Leinajad on olukorra suhtes mõistvad.
Tapal tegutseva Viru Matusebüroo OÜ juhatuse liige Marina Kirt ütles, et viimase kuu jooksul on büroosse pöördutud palju harvem kui tavaliselt. “Ei tea, kas desinfitseeritakse rohkem ja hoitakse rohkem oma tervist, aga tõesti, matuseid on olnud vähem,” arutles Marina Kirt.
Ka on Kirdi sõnul soovitud enamikul juhtudest lahkunu otse tuhastamisele saata. “Ainult viimane matus oli ärasaatmisega – vene õigeusu kirikus, lähedastele oli see väga oluline,” täpsutas ta ja lisas, et ärasaatmisel olid vaid kolm inimest: lahkunu järeltulija abikaasaga ja lapselaps. “Inimesed on väga mõistlikud, saavad olukorrast aru,” lausus ta.
Eriolukorras ei ole Tapal lugejat matusele kordagi tellitud, pere on vaid haual hüvasti jätnud ja kolm peotäit mulda visanud. “Ja meil on büroos seismas mitu urni tuhaga. Oodatakse, mil eriolukord läbi, ja maetakse maha hiljem,” nimetas Kirt.
Viru Matuseteenused OÜ juhatuse liige Üllar Vaserik ütles samuti, et enamikul juhtudel soovitakse tuhastamist ning lükatakse matusetalitus edasi ajale, mil eriolukord on lõppenud. “Väga harva on avaldatud soovi leinamaja kasutamiseks, erandkorras oleme vastu tulnud, vaatame iga juhtumit eraldi ning siis saavad tulla vaid paar inimest, väike perering, hoitakse distantsi,” rääkis Vaserik. “Inimestel on raskem, sest ei saa tavapäraselt kadunukest ära saata, aga saadakse aru.”
Aare Rohumets Rakvere Matusebüroost, mis osutab teenust kogu Lääne-Virumaal, nentis samuti, et enamasti soovitakse lahkunu ilma tseremooniata otse tuhastamisele saata ning matmistalitus lükatakse edasi suvisele ajale, mil olukord on loodetavasti rahulikum. Rohumetsa kogemust mööda võetakse lahkunu tuhk koos urniga üldjuhul siiski koju, mitte ei jäeta büroosse matust ootama. “Kui ema tuhk on kodus urnis, siis ei sega see kedagi. On muidugi ka neid, kes on ebausklikud ja kardavad, ja erandjuhul võtame ka hoiule,” rääkis Rohumets ning lisas, et urni hoiule võtmisega on neil ette tulnud ka seda, et veel aasta hiljem tuleb lähedast taga otsida ja talle meelde tuletada, et põrmule oleks vaja järele tulla.
Matusebüroos koos abikaasa, kahe poja ja väimehega toimetav Rohumets juba aasta aega lahkunutel ise järel ei käi, seda teevad pojad ja väimees, küll on kalmistul talituse pidamine endiselt tema ülesanne. “Tavanditeenus on väga spetsiifiline teenus, sellest saab ülevaate alles aastatega,” nimetas ta.
"Ma ei saa aru, mil moel on politseinikud isikukaitsevahendite suhtes rohkem eesliinitöötajad kui meie."
Aare Rohumets, matusekorraldaja
Kuigi üha sagedamini saadetakse lahkunu otse tuhastamisele ning põrm plaanitakse maha matta hiljem, on viimase kuu jooksul olnud ka neid, kes on soovinud lähedase kohe maamulda sängitada. “Kalmistul värskes õhus on lihtne 2+2-põhimõtet järgida ja sellest peetakse ka kinni,” rääkis Rohumets. Ta kirjeldas, et eriolukorras viivad büroo töötajad kirstu hauale valmis, leinajad seisavad vahedega, saavad hüvasti jätta ning kolm peotäit mulda visata. Ja kalmistule tulevad Rohumetsa sõnul tõesti vaid lähemad inimesed, mitte kogu suguvõsa.
Aga kuidas on võimalik lahkunuga hüvasti jätta siis, kui ta saadetakse otse tuhastamisele? Aare Rohumets ütles, et seda tehakse juba kodus, või kui on soovi, siis leitakse alati võimalus, et kõige lähemad pereliikmed saaksid valmis sätitud lahkunuga enne krematooriumisse saatmist hüvasti jätta.
“Inimesed saavad aru, keegi pole vaidlema hakanud,” rääkis Rohumets. “Küll on terviseamet saatnud meile ettekirjutused koroonaviirusse surnud inimesega ümberkäimise kohta. Aga sellist juhtumit meil ette tulnud ei ole.” Kui nõnda peaks ühel hetkel aga siiski juhtuma, on Rakvere Matusebüroo valmis. “Püüame teha nii, et omastele oleks kõik ohutu. Soovitav on tuhastamine, aga lähedaste soovil on võimalik ka kirstumatus, kui keha panna hermeetiliselt kilekotti ning alles siis kirstu,” kõneles Rohumets.
Matusekorraldaja rääkis ettekirjutustest, mis terviseamet koroonasse surnud inimese kehaga ümberkäimiseks on teinud, ka lähemalt. Näiteks surnukehal järel käies tuleb kanda pritsmekindlat pikkade varrukatega kitlit, maski, kindaid, matusekorraldajal tuleb välistada, et leinajad surnukeha puudutavad. “Nõudmisi on esitatud igasuguseid, kuid abivahendite eest ei hoolitse keegi, need tuleb ise hankida. Ma ei saa aru, mil moel on politseinikud isikukaitsevahendite suhtes rohkem eesliinitöötajad kui meie,” arutles Rohumets ja tunnistas, et eriolukorra alguses oli tal vaid 50 maski vanadest varudest ning juurde hankida ei olnud neid kuskilt võimalik. Nüüdseks on suudetud isikukaitsevahendeid tellida ja need on olemas.
“Surm tuleb alati ootamatult,” nentis Aare Rohumets. Ta ütles, et praegusel ajal paljud muretsevad, kuidas toimida siis, kui surm peaks tabama lähedast. “Hiljuti sain kirja inimeselt, kelle eakas vanem on minemas, ja ta muretses, kuidas saada hauaplatsi. Asju ei saa ette ajada. Ei tohi mõelda, et homme võibolla suren, nii ei saa. Küll see aeg läheb üle. Loodan, et mai algusest läheb elu jälle taastumise poole,” rääkis Rohumets.
“Loodan, et inimesed saavad hirmust üle.”
/nginx/o/2016/02/15/5048197t1h8863.jpg)