Maaamet: Lääne-Virumaal tehti haritava maa tehinguid aktiivselt
17. aprill 2020, 08:56
Maaameti andmetel tehti eelmisel aastal haritava maaga 1276 ostu-müügitehingut, mis oli 18 protsenti enam kui aasta varem. Tehingute koguväärtus oli 58,3 miljonit eurot ja käive suurenes üleeelmise aastaga võrreldes ligi 22 miljoni euro võrra. Tehinguid tehti tublisti ka Lääne-Virumaal. Siin on ka haritava maa hind maakondade võrdluses kõrgeim.
Viimasel aastal on kasvanud riigi müüdava haritava maa hulk, eraisikute osatähtsus müüjate hulgas on kõikuv, aga langeva trendiga ning juriidiliste isikute osatähtsus oli 2019. aastal müüjate hulgas läbi aastate kõrgeim.
Ostjatest moodustavad enamiku juriidilised isikud, järgnevad eraisikud ning marginaalne arv on välismaa kodanikke.
2019. aastal tehti haritava maaga tavapärasest enam tehinguid Harju maakonnas – 185 –, kus haritava maaga tehtavate tehingute aktiivsus on tavaliselt teiste piirkondadega võrreldes madalam.
Tehingute arvu põhjal järgnesid Tartu maakond, Pärnu maakond, Rapla maakond ning viiendal kohal oli Lääne-Viru maakond.
Kõige vähem tehti haritava maaga tehinguid Hiiu ja Ida-Viru maakonnas. Tehingute koguväärtus oli kõrgeim Harju ja Tartu maakonnas, vastavalt 14,4 ja 9,7 miljonit eurot.
Haritava maa hektari mediaanhind oli 2019. aastal 3289 eurot, mis oli 2018. aastal makstud hinnaga võrreldes 8 protsenti kõrgem. Viie aasta taguse ajaga võrreldes püsib põllumaa hektari mediaanhind ligi kolmandiku võrra kõrgemal.
Hoolimata tehinguaktiivsuse ja koguväärtuse kasvust Põhja- ja Lääne-Eestis piirkonnas, püsib haritava maa hinnatase kõrgeim sellistes tavapärastes maakondades nagu Põlva, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Tartu.
Maakonniti oli haritava maa hind kõrgeim Põlva, Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnas, kus hektari mediaanhind oli üle 3800 euro. Mediaanhind oli madalaim Lääne-Eesti saartel: Saare maakonnas 2488 eurot ning Hiiu maakonnas 2503 eurot hektar.