Noored võivad tutipeost loobuda, kuid lõpuaktuseta nad ei saa

Tutipeo ootuses on õpilased algklassidest alates. Olulisemaks peetakse siiski lõpuaktust. Foto: Meelis Meilbaum

Õpilaste murekoorem on suur – selgust, kuidas, millal ja kas üldse toimub kooli lõpetamine, hetkel ei ole. Paljud noored on aga ühel meelel, et isegi kui lõpuaktust tavapäraselt juuni lõpus ei toimu, tuleks see siiski millalgi ära pidada.

Piduliku aktuse ärajäämine valmistab kõigile üheksanda ja kaheteistkümnenda klassi õpilastele muret. Käsi väsitavad lillesülemid, emotsionaalsed lõpukõned aktusel ja kokku tulnud lähedased – kõik see võib tänavu olemata jääda.

Kadrina keskkooli lõpuklassiõpilase Mirko Raigi sõnul on hetkeolukord magushapuka maiguga. “See tundub nii ebaõiglane meie suhtes,” lausus noormees ja lisas, et meeleolu on eesolevast mõeldes üpris kurb. Tema sõnul on raske ette kujutada, kuidas tavapärast aega tagasi saada. Raik meenutas, et kõikide kooliõpilaste seas on algklassidest saadik alt ülesse vaadatud lõpetajatele, kes tähistavad ühe etapi lõppu ja naudivad tutipäeva, ees ootamas aktus ja lõpupidu. “Nüüd tekib röövituse tunne – meil ei saagi kunagi olema seda ilusat lõpupunkti,” sõnas Mirko Raik nördinult ning lisas, et loodab südamest, et gümnaasium ei lõppe enda lõputunnistuse välja­printimisega kodus. “Kasvõi detsembris,” vastas Mirko Raik küsimuse peale, millal oleks õige aeg juunis pidamata jääv lõpuaktus korraldada.

Rakvere gümnaasiumi põhikooli viimases klassis käiv Madli-Riin Veski avaldas samuti lootust, et lõpuaktus peetakse kasvõi augustis, et ei mindaks lahku nii, nagu oleks tegemist tavalise suvevaheajale siirdumisega. “Sel juhul oleks võimalik siiski veidi pidulikumalt tähistada,” lausus Veski. Erandlik ei ole ka Rakvere reaalgümnaasiumi lõpuklassis õppiva Elisabeth Eiche arvamus. Nagu iga teine lõpetaja, sooviks ka Eiche lõpetada nagu kord ja kohus: pidulikult, lillesülemitega ja lähedaste seltsis. “Kõik see tuli nii ootamatult, et hetkel valdavas täielikus segaduses puudub arusaam, et kooliaasta lõppeb nii ebatavalistes tingimustes,” kõneles ta. Eiche sõnul on gümnaasiumi lõpp üks meeldejäävamaid hetki, kuna sellega saab läbi üks pikalt väldanud etapp.

Rakvere gümnaasiumi abituriendi Miina Roosti arvates on suhted klassikaaslaste vahel tihedamaks muutunud. Rohkem hoitakse kokku, ja kuigi koosviibimisi korraldada ei saa, suheldakse sotsiaalmeedia vahendusel rohkem kui kunagi varem. Ka abikäsi ei jää ulatamata. “Klassikaaslased on lahkelt nõus aitama ja seletama,” avaldas Miina Roost, kes küll ise on harjunud üksinda, vanemate ja õpetajate kõrvalolekuta õppima. Kuid alati leidub õpilasi, kellel on õppimisega raskusi. Roost nentis, et praegu on nendel õpilastel veel keerulisem.

"Nüüd tekib röövituse tunne – meil ei saagi kunagi olema seda ilusat lõpupunkti."

Mirko Raik, Kadrina keskkooli abiturient

​Elisabeth Eiche sõnul on suhtlus klassikaaslastega vähenenud ja rohkem suheldakse õpetajatega. Sellega nõustus ka Mirko Raik, kes ühtlasi tõdes, et nali ja koosolemise rõõm on kadunud. Samas on klassikaaslased Raigi sõnul üksteise jaoks siiski olemas ja abita jäänud pole siiani veel keegi. “Igaüks nokitseb omaette,” lisas Eiche, kelle sõnul on igaühel välja kujunenud keegi kindel, kellelt küsimuste korral abi paluda. Madli-Riin Veski lausus, et paljudega, kellega kontaktõppe ajal suheldi, enam paraku ei suhelda.

Gümnaasiumi ja põhikooli lõpuklasside kodutöid tehes enam pidevat lapsevanemate abi ei vajata. Kadrina keskkooli õpilane Aleksandra Saar rääkis, et koormus on igal õppeainel erinev ja sellega toime tulemine sõltub õpiharjumustest. Ta sõnas, et e-õppega oli keeruline kohaneda ja ülesannete maht tundus suur. “Istusin terve päeva arvuti ees ja kohe midagi ei saanud tehtud,” lausus ta. Kuu aega hiljem on ta enda sõnul aga rutiiniga harjunud ja ka koormus on justkui vähenenud.

Miina Roosti hinnangul on mõnes aines palju kergem kui enne koduõpet. Ta ei osanud öelda, kas asi võib olla õpetajate teadlikus valikus anda rohkem aega eksamiainete kordamiseks või selles, et pikkade kirjatööde asemel antakse ülesandeid, mille kontrollimine vähem aega nõuab. “Kuigi vahepeal on tunne, et õpetajad ei adu, kui ajamahukad on õpilastele antud ülesanded, tuleb aru saada, et olukord on uus kõigi jaoks,” sõnas Roost ja lisas, et õpetajad on olnud väga vastutulelikud.