Inimesed ihkavad metsa tööle

Rakvere Metsaühistu juhi sõnutsi on viimase kuu jooksul  pöördunud nende palju metsaomanikke, kes oma metsas toimetamiseks varem väga palju aega leidnud ei ole, kuid soovivad nüüd ka ise käed mullaseks teha. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Koroonaviirusest tingitud ebakindlus on suurendanud inimeste huvi metsas töötamise vastu. Täna on metsandus üks väheseid valdkondi, kus tegevus endistviisi käib ning oma metsas leiavad rakendust ka need inimesed, kelle põhitöö on kriisi tõttu seiskunud. Eesti erametsaliit julgustab ka kõiki väikemetsaomanikke oma metsade eest hoolt kandma, seda eriti selle nädala seadusemuudatuse valguses.

Koroonaviiruse levikust tingitud majanduslangus on mõjutanud paljusid sektoreid. Samas käib vilgas töö valdkondades, mis on seotud eluks hädavajalike toodete ja teenustega, nagu näiteks toasoe või toidu tootmine.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa ütles, et tegevused, mis alles mõned kuud tagasi inimestes erilist huvi ei äratanud, pakuvad täna olulist kindlust. "Metsatööd kuuluvad nende hulka," sõnas Eelmaa. Ta selgitas, et metsatööstus aitab keerulistel aegadel majandust stabiliseerida. Samuti aitab metsa- ja puidusektor rahuldada inimeste põhivajadusi.

"Puitu vajame me nii erinevate toodete ja toasooja tootmiseks kui ka inimestele elatise ja töö andjana. Ka erametsaomanikel on selle tagamiseks oma roll," lausus Eelmaa.

Eesti Erametsaliit julgustab kõiki väikemetsaomanikke oma metsade eest hoolt kandma, seda eriti selle nädala seadusemuudatuse valguses, mis võimaldab füüsilisest isikust metsaomanikele igal aastal metsa majandamisest teenitud tulust 5000 euro ulatuses maksuvabastust.

Metsaomanikke aitavad erinevatel metsatöödel nõu ja jõuga kohalikud metsaühistud, kuhu kevadel jõutakse kõige sagedamini istutustöid puudutavate küsimustega.

Rakvere Metsaühistu juht Meelis Matkamäe rääkis, et viimase kuu jooksul on tema poole pöördunud palju metsaomanikke, kes oma metsas toimetamiseks varem väga palju aega leidnud ei ole, kuid soovivad nüüd ka ise käed mullaseks teha.

„Kui varem oldi pigem huvitatud metsaühistust istutusteenuse tellimisest, siis nüüd on omanikud otsustanud selle töö ise ette võtta,“ rääkis Matkamäe. Ta kiitis ka Riigikogu otsust metsaomanikele maksusoodustus kehtestada.

"See innustab kindlasti just väikemetsaomanikke oma metsas toimetama ja vajadusel ka väiksemaid hooldustöid ette võtma, et metsade seisukorda parandada," märkis Meelis Matkamäe.

Eelmaa sõnutsi tuleb lisaks istutustöödele sel kevadel suurt tähelepanu pöörata üraski levikule, et ennetada viimastel aastatel Kesk-Euroopas toimunud ulatuslikku rüüstet.

Näiteks raiuti eelmisel aastal Tšehhis ainuüksi üraskite tohutu leviku tõttu 25 miljonit tihumeetrit puitu, tavapärane aastane raiemaht on seal 17 miljonit tihumeetrit. Erametsaliidu hinnangul peaks ka Eesti metsaomanikud sel aastal valvel olema, et meie metsadesse nii ulatuslikke kahjustusi ei jõuaks.  

Erametsaomanikke koondava liidu sõnul motiveerib suurt osa metsaomanikest lisaks materiaalsele kindlustundele ka soov pärandada järgnevatele põlvkondadele terved ja hästi hooldatud metsad.

“Palju on inimesi, kelle jaoks ületab metsamajandamisest saadav emotsionaalne väärtus materiaalset aspekti,” nentis Eelmaa. Ta lisas, et hästi hooldatud metsad on Eesti jaoks tohutu väärtus.

“See väärtus ei ole pelgalt palgi hinnas, praegugi näeme, et ka puhata ja matkata armastavad inimesed hästi hooldatud metsades. Terved ja heas korras metsad annavad kindlust, et suudame keeruliste olukordadega ka tulevikus toime tulla,” ütles Eelmaa.

Ka neil, kes metsas tööd teha ei plaani, soovitas Eelmaa oma metsa tervislik seisund üle vaadata.

“Eestis on umbes 100 000 metsaomanikku. Neist paljud elavad oma metsast kaugel ega oma isikliku metsaga igapäevast sidet. Koroonaviirusest tingitud olukorras, kus sotsiaalsete kontaktide arvu tuleb maksimaalselt vähendada, on suurepärane aeg külastada enda või oma pereliikme metsa. Just kevad on õige aeg oma metsa tervislik seisund üle vaadata,” sõnas Eelmaa.