Lähisuhtevägivalla (LSV) juhtumid on eriolukorras kasvanud, kodurežiimil olemine ja sotsiaalne isoleeritus kasvatavad pingeid lähedaste vahel veelgi. Naiste varjupaiga töötajad ütlevad, et kuna vägivallatsejad on samuti kodus, tähendab see, et abi otsimise võimalus on naistelt ära võetud.
Virumaa naiste tugikeskuse juhatuse liige Merle Albrant rääkis, et nende jaoks on küsimus selles, kui paljud ohvrid julgevad praegu nende poole pöörduda. "Märtsis juleti, töökoormus oli tavaline. Aprillis on pöördumisi vähemaks jäänud," nentis Albrant.
Lähisuhtevägivald pole aga kuhugi kadunud. Mittepöördumise põhjused on teised: naised mõtlevad eelkõige koduõppel lastele. Keeruline on ka kodusest terrorist rääkida, kui vägivallatseja on teises toas.
"Kõige rohkem vägivallaohvreid on naised, kel vanust 25-49 aastat. Neil on lapsed ja tihti teevad naised selle põhjal otsuseid, mis on parim tema lastele. Praegu on eriolukord ja lastel koduõpe - see teeb äratulemise mitmeid kordi raskemaks," tähendas tugikeskuse juht.
Vägivalda iseloomustab kontrollimine, naised, kes on koge aeg pinges, ei saa praegu rahulikult ja segamatult suhelda ka tugikeskusega.
"Abi otsimise võimalus on sellises olukorras naistelt ära võetud," lausus Merle Albrant. Virumaa tugikeskuse juht nentis: "Meie töö hakkab peale eriolukorra lõppu."
Virumaa naiste tugikeskus aitas märtsis 15 naist, neist seitse olid esmapöördujad. "Aprillis pole uusi abivajajaid juurde tulnud, töö käib nendega, kes juba on vägivallaohvrid."
Merle Albrant rääkis, et mitmel naisel hakkavad kohtumenetlused, kuid nõustamine toimub pikema perioodi jooksul. "Nende naiste jaoks on personal kogu aeg olemas. Selle aasta jooksul on meie poole pöördunud 20 naist ja nendega läheb töö edasi," sõnas Albrant.
Rakvere politseijaoskonna piirkonnavanem Kristi Rist rääkis, et märtsist kuni aprilli keskpaigani on Lääne-Virumaal politsei registreerinud 77 lähisuhtevägivalla juhtumit. Samal perioodil aasta tagasi registreeriti 56 lähisuhtevägivalla juhtumit.
Kriminaalmenetlus on alustatud 18 korral.
"Vaadates sellel perioodil toimunud lähisuhtevägivalla juhtumeid, nähtub, et on nii esmakordseid kui ka varasemalt politseile teadaolevate perekondade vahelisi tülisid," iseloomustas Rist.
Piirkonnavanem nentis, et vägivalla juhtumitest on võrreldes eelmise aastaga teada antud rohkem. "Pigem saab öelda, et praegu on politseis registreeritud juhtumite arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga peaaegu samal tasemel," sõnas Rist.
Kuna politsei on viimaste aastate jooksul palju panustanud teavitustöösse, jõuab korrakaitsjateni üha rohkem teateid lähisuhtevägivallast ka naabrite ja kõrvaliste inimeste kaudu. Politsei märkis, et paraku mingi osa juhtumitest politseini ei jõua ja seda olulisem on ümbritsevate inimeste poolt märkamine ja reageerimine.
Kriisi tingimustes toimivad kõik teenused, nii on abivajajate jaoks olemas ohvriabitöötajad, avatud on naiste tugikeskused ja politsei reageerib juhtumitele täie tõsidusega.
Kuhu pöörduda, kui inimene on lähisuhtevägivalla ohver:
Mure korral tuleb julgelt ühendust võtta ohvriabi kriisiabitelefoniga 116006, abivajavat last märgates helistada 116111. Abi saab mitmes keeles. Lisaks helistamisele saab nõu küsida ka meili ja chati teel;
Alates märtsist pakub kriisiinfotelefon 1247 ka psühholoogilist esmaabi. Abi osutamiseks tehakse koostööd sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni 116 006 spetsialistidega. Oodatud on inimeste kõned, kes on mures iseenda või oma lähedaste pärast ning soovivad arutada, kuidas pakkuda neile paremat emotsionaalset tuge.
Eriolukorras võib eirata liiklumispiirangut, abita ei jäeta COVID-19 nakatunud inimene
Vägivalla korral tuleb politsei appi igal juhul – ka siis, kui tegemist on koroonaviirusekahtlusega või COVID-19 nakatunud inimesega
Korrakaitsjad soovivad eriti olemas olla esmareageerijatele, kes peavad igapäevaselt toime tulema suure töökoormusega ja lähedastest eemalolekuga.
