Roolijoodik purjutas otse politseimaja ees(?)

Politseimaja ees seisvas autos tuttavat oodates oligi kohtualune oma sõnul alkoholi pruukinud. Foto on illustratiivne. Foto: Vladislav Musakko

Hiljuti pidi Rakvere kohtumajas arutlusele tulema 33-aastase Maire (nimi muudetud) kriminaalasi, prokuratuur süüdistab naist mootorsõiduki juhtimises kriminaalses joobes. Kriminaalne joove algab 1,5 promillist.

Pealtnäha tavaline roolijoodiku lugu. Mille poolest see siis teiste analoogsete seast silma paistab? Huviväärne on selle pikk menetlus. Süüdistuse kohaselt juhtis naine sõidukit kriminaalses joobes 2018. juuli alguses. Täpsemalt öeldes öösel, Rakveres, Tallinna tänaval. Prokuratuur esitas naisele süüdistuse alles järgmise aasta novembris ehk aasta ja neli kuud hiljem. Kriminaalmenetlus venib pikaks näiteks raskete ja keeruliste majanduskuritegude puhul. Joobes autojuhtimise korral on menetlusaeg tavaliselt tunduvalt lühem kui aasta.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova sõnul võtsid aega menetluse käigus määratud ekspertiisid. Et isik end süüdi ei tunnistanud, tuli teha täiendavaid menetlustoiminguid.

Maire sõnul pakkus prokuratuur talle esialgu võimalust kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteedi põhimõttel, millega kaasneks kohustus maksta riigile raha ja osaleda sotsiaalprogrammis. Selline pakkumine tehtavat vaid neile, kel varasemaid eksimusi pole. Maire sõnul pole ta isegi lubatud sõidukiirust ületanud. Naine rõhutas, et ei saanud pakkumisega kuidagi nõustuda, sest ta ei olnud sõidu ajal alkoholijoobes. “Mind ei võetud kinni liikluses,” ütles ta ja lisas, et pole süüdi. Tema kaitsja arvas samuti, et süü puudumisel ei ole sellise pakkumise vastuvõtmine õige.

Vaidlus käib selle üle, kas Maire jõi alkoholi enne sõidu lõpetamist või umbes veerand tunni jooksul, mil sõiduk asus Rakvere politseijaoskonna parklas. Kaitsja peab versiooni politseijaoskonna ette sõitvast alkoholijoobes inimesest eluliselt ebausutavaks ja mitteveenvaks.

"Mind ei võetud kinni liikluses."

Maire, süüdistatav

Ka kohtueelses menetluses kogutud tõendid toetavad tema hinnangul Maire väidet, et ta tarvitas alkoholi sõidukis. Kas süüdistus on usutav, veenev ja tõendatud, otsustab menetluse lõpus kohus.

Maire rääkis, et sündmused said alguse sellest, kui üks tema tuttav viidi öösel Rakvere politseijaoskonda ja ta sõitis politseimaja ette teda ootama. Seisvas autos tuttavat oodates ta enda sõnul alkoholi tarvitaski.

“Aga neil on seal vist kaamerad,” jätkas Maire. Ja ilmselt nähti kaamerast, et keegi pruugib politseimaja ees seisvas autos alkoholi. Ja olidki korravalvurid platsis.

Kohtute pressiesindaja Jaanika Lusti hinnangul tegutses seadusesilm küllaltki kiiresti. Kui prokuratuur esitas süüdistuse eelmise aasta novembris, siis tänavu jaanuaris peeti kohtus juba eelistung. Paraku aga tuli koroonapandeemia. Selle hinnanguga nõustub ka Maire kaitsja, kuivõrd ka menetlusosalistel on riskirühmadesse kuuluvaid lähedasi, kelle tervist tuleb viiruse eest kaitsta.

Koos kohtueelse menetlusega ei ole samas ka aasta- või kahepikkune menetlusaeg praktika tähenduses kaitsja arvates väga pikk, kuivõrd selles asjas käib süüdistuse üle sisuline vaidlus. Sel juhul on niisugune menetlusaeg tavapärane.

Lusti sõnul toimetavad kohtud elektroonilisi sidevahendeid kasutades. Ta selgitas, et seda ei tehta mitte tavakodanikule tuttava Skype’i vahendusel, vaid kohtute kasutada on eraldi programmid, mis tagavad seaduses nõutud tingimused. Üldmenetluse puhul kasutatakse istungite pidamiseks elektroonilisi sidevahendeid mitmesugustel põhjustel harva, kuid seda on tehtud, kui kõik protsessi osalised on sellega nõus. Süüdistatava kaitsja aga leidis, et istungit elektrooniliste sidevahenditega pidada ei saa, sest prokuröri sellises vormis osavõttu üldmenetluse istungist seadus ette ei näe. Samuti ei saa süüdistatav tulla eriolukorra ja viiruseohu tõttu kohtusse. Kohus nõustus sellega ning istung lükati edasi.

Praegu on Eestis edasi lükatud enamik üldmenetluste kohtuistungeid, kuivõrd nendeks peavad seaduse kohaselt saama ühes ruumis kokku suur hulk inimesi: vähemalt prokurör, kaitsja, kohtunik, istungisekretär.

Ainult süüdistatava osavõtt saab toimuda tema nõusolekul elektroonilises vormis, kuid üksnes see ei oleks istungi pidamiseks piisav.