L, 10.12.2022

Väärtusetu mõisahoone lastakse taeva poole

Andres Pulver
Väärtusetu mõisahoone lastakse taeva poole
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mõisahoone kaob maamunalt 29. aprillil.
Mõisahoone kaob maamunalt 29. aprillil. Foto: Marina Loštšina

Järgmisel nädalal kaob igaveseks ajalukku see, mis veel järel kunagi nii suursugusest Tapa mõisahoonest. 29. aprillil lastakse varemed lihtsalt õhku. Pioneeripataljoni spetsialistid saavad lõhkamispraktikat ja ümbruskond vabaneb varisemisohtlikust hoonest.

Kunagise esindusliku ja uhke mõisaga pole 29. aprillil lõhataval majal praktiliselt midagi ühist. “On küll kahju, aga ega seal ajaloolisest hoonest midagi järel ei olnudki, seega selles mõistes tal väärtust ei ole juba ammu,” ütles Tapa muuseumi juhataja Tiina Paas ja lisas, et siiski peaks selle maja viimase hetke jäädvustama – Tapa linnale oli kunagi sel kohal asunud mõis väga tähtis.

Tapa mõisa mainitakse kroonikates juba 1629. aastal. Toona asus mõisahoone küll teises kohas ning hilisema Tapa mõisaga sel otsene seos puudub. 19. sajandi kahekümnendatel aastatel aga sai valmis klassitsistlikus stiilis mõis, mis kuulus von Fockide aadliperekonnale. Eesti mõisaportaal nimetab toonast hoonet Eesti üheks kauneimaks mõisaks. Kahekorruselise keskosa ees paiknes massiivsete sammastega portikus. Ühekorruselistel otstel oli kõrge kelpkatus. Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid ei paiknenud Tapal küll mõisahooneesise ringi ääres, vaid erandlikult hoone taga.

1919. aastal mõis võõrandati ja 1920.–1930. aastatel paiknesid seal 1. soomusrongirügemendi staap ning ohvitseride kasiino.

1942. aastal mõisahoone süttis ja pärast põlengut jäid püsti vaid välismüürid. Enam kui kümme aastat hiljem ehitasid Nõukogude armee ehituspataljoni sõdurid mõisahoonesse korterid ning kunagisest mõisast, millel sel hetkel enam ei olnud ajaloolist väärtust ega ka kunagist väljanägemist, sai ohvitseriperede ühiselamu. Pärast Nõukogude armee lahkumist aastal 1993 seisis hoone tühjana ja lagunes. 2016. aastal lõõmas tühjas majas taas suur tulekahju. Kõrvalhoonetest ei ole tänapäeval alles praktiliselt mitte midagi.

Mõisaomanikuks saanud Tapa linn oli korduvalt proovinud kinnistut müüa, kuid tulutult. Kuni möödunud aasta novembrikuuni, mil niinimetatud tankitee ehitamiseks ostis kaheksa tuhande euroga Paide maantee 100 kinnistu riigi kaitseinvesteeringute keskus.

“Kinnistul asuv hoone oli halvas seisus, kinnistu omandamisel saime kaasa ka lammutamisloa,” ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse esindaja Kaupo Kaasik ja lisas, et iga kinnistu omanik peab hea seisma selle eest, et tema valduses olevad ehitised endast ohtu ei kujutaks. “Ainuke võimalus vältida ohtu meile ja kõrvalistele isikutele oli see tondiloss lammutada,” selgitas ta.

Et pioneeripataljoni kaitseväelaste üks võimekusi on ka mitmesuguste rajatiste lõhkamine, saadi kokkuleppele, et ohuallika kõrvaldamise võtab enda peale 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljon. “D-kategooria lõhkaja kursuse planeerimise alguses saime informatsiooni, et seoses eritasandilise ristmiku ehitamisega omandas kaitseministeerium maatüki, millel seisab lammutamist vajav kivihoone. Just sellist praktikavõimalust me oma õppuritele otsisime,” meenutas demineerimiskeskuse ülem vanemveebel Andres Pajur.

"Meie eesmärk on jätta lõhkamisel loodusele võimalikult vähe jälgi."

Andres Pajur, demineerimiskeskuse ülem

Ettevalmistused hoone lõhkamiseks algasid tänavu veebruaris: spetsialistid tutvusid hoone seisukorraga, konstruktsioonidega ning panid plaani paika. “Meie eesmärk on jätta lõhkamisel loodusele võimalikult vähe jälgi – hoone eterniit sisaldab asbesti ning liigitub ohtlike jäätmete alla, seetõttu oleme selle ja ka aknaklaasid eemaldanud. Need utiliseeritakse vastavalt kehtivatele nõuetele,” lisas Pajur.

Sel nädalal kaetakse kinni kõik mõisa avaused ehk uksed ja aknad ning valmis saab purustusvööd kattev kilp, mille eesmärgiks on kivide väljapaiske tõkestamine. Kuu viimasel nädalal panevad pioneeripataljoni ajateenijad hoone ümber püsti piirdeaia kõrvalistele isikutele objektile ligipääsu tõkestamiseks, vahetult enne lõhkamist paigaldavad D-kategooria lõhkaja kursuse õppurid lõhkelaengud ning 29. aprillil saab kunagise Tapa mõisahoone ajalugu lõpu.

Lõhkamisel tekkivad jäätmed purustatakse ning tulevikus on plaan kivipuru kasutada pioneeripataljoni kaitseväelaste teeehituse väljaõppes.

Tapa mõisahoonet, kus 1920. aastatel asus 1. soomusrongirügemendi staap, peeti üheks kauneimaks Eestis.
Tapa mõisahoonet, kus 1920. aastatel asus 1. soomusrongirügemendi staap, peeti üheks kauneimaks Eestis. Foto: Erakogu
Märksõnad
Tagasi üles