Ida-Eesti regionaalse kriisikomisjoni juht: riik võtab luubi alla inimeste vaimse tervise

Ida-Eesti regionaalse kriisikomisjoni juht Ailar Holzmann. Foto: Päästeamet

Ida-Eesti regionaalse kriisikomisjoni juht Ailar Holzmann ütles, et lähiajal hakatakse tegelema inimeste vaimse tervise uurimisega, sest kriis tekitab stressi ja seega on sel lisaks majanduslikele vaimsed mõjud.

Holzmanni sõnul vaadeldakse eraldi täiskasvanuid ja noori, sest nende stressiallikad on erinevad. Näiteks on paljud täiskasvanud kaotanud osaliselt või täielikult oma sissetuleku ja see tekitab muret pere toimetuleku pärast. Noortele võib tekitada liigset stressi piirangutest tingitud koduõpe ja suhtluse puudus. Viimast küll aitavad sidevahendid leevendada, kuid need ei asenda varasemat suhtlusvabadust.

Holzmanni sõnul püütakse esmalt saada ülevaade, kas inimestel on vaimse tervisega probleeme, ja kui on, siis leida, mida saaksid teha kohalikud omavalitsused, mida riigiasutused.

Holzmanni sõnul tõenäoliselt eriolukorra kehtivust pikendatakse. Kõne- ja mõtlemisainet pakub piirangute leevendamine ehk millal, mida ja kui suures mahus teha. Piirangute leevendamine on eeskätt seotud majanduse turgutamisega ehk millal saavad inimesed ja mis sektoris jätkata tööd. Mis saab 9. mail või jaanipäeval? Holzmanni sõnul tuleb eeskätt austada eesliinitöötajaid, kes oma elu ja tervisega riskides võitlevad koroonaviirusega. Seepärast ei ole mõistlik näiteks massiürituste enne sobivat aega lubamisega nende tööd ära nullida. Tõenäoliselt tehakse piirangutega seotud otsus maiks-juuniks ja hiljem juuliks-augustiks. Holzmanni sõnul on siin oluline, et vajadusel jäetaks massiüritused, kaasa arvatud jaanipäeva tähistamine, ära, ja kui tarvis, siis mõned piirangud kehtima terveks suveks. Regionaalse kriisikomisjoni juht rõhutas, et mõistlik on pigem karta kui kahetseda.

Mis puudutab spordirahva seas tõstatatud küsimust, millal võib näiteks väljas tennist mängida, vastas Holzmann, et kõike võib teha, kui järgitakse 2+2-reeglit.

Rakverre jõudnud drive-in-testimise võimaluse tõttu on tekkinud vastakaid arvamusi. On näiteks arvatud, et see suurendab haigete arvu.  Ei ole suurendanud, sest Rakveres kohapeal testimine on muutnud lihtsalt selle protseduuri Lääne-Virumaa inimeste jaoks lihtsamaks. Testimisele saadetakse ju jätkuvalt perearsti suunamisel. Lihtsalt nüüd ei pea minema enam Tallinna või Ida-Virumaale, vaid saab seda protseduuri teha tunduvalt lähemal.