Desinfitseerimis- ja puhastusvahendite liigkasutamine võib tekitada mürgistusi

Koristades tasub desinfitseerivate ainete tarvitamisega piiri pidada. Foto: Shutterstock

Kevadpuhastus ja soov koroonaviirus kodust eemal hoida on toonud kaasa kemikaalide mõtlematu kasutamise ja mürgistusjuhtumid. Terviseamet tuletab kõigile meelde, et nii desinfitseerimisvahendid kui ka kodu puhastamiseks mõeldud tooted on kemikaalid, mille kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on koroonaviiruse tõttu paljudel tekkinud tunne, et pidev desinfitseerimisaine õhku ja pindadele pihustamine hoiab viiruse eemal. “Desinfitseerimisvahend pole imerohi, mis kõik viirused hävitaks – korralik märgkoristus on selleks efektiivsem ja ohutum,” ütles Oder, kelle sõnul on praegu sagenenud desinfitseerimisvahenditest tulenevad mürgistusõnnetused.

Desinfitseerimisaine on kemikaal, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis alkoholi, tavaliselt etanooli ja isopropüülalkoholi. Alkohol küll tapab viirused ja bakterid, kuid võib mõtlematul kasutamisel põhjustada organismis mürgistuse. Eriti ohtlik on kemikaali pihustamise tõttu desinfitseerimisaine sisse hingamine, sest limaskestade kahjustus tekib kiirelt. Samuti imendub alkohol organismi naha kaudu. Seetõttu tuleks pindade puhastamisel eelistada tavalist märgkoristust ning käte pesuks vett ja seepi.

“Kõige parem viis nii kätelt kui ka pindadelt viirus ja muu mustus eemaldada on vee ja seebiga ning piisavalt nühkides. Puhastamisel võib vastavalt pinnale kasutada ka puhastusvahendeid, kuid kindlasti ei tohi kemikaale omavahel segada, sest tagajärjeks võib olla teadmata toimega kemikaal või mürgine gaas,” rääkis Oder.