Sisukord
Uudised
Paberleht

Esimene rahukevad pani ärksamad pead tegutsema 100 aastat tagasi Rakveres

5 min lugemist
1920. aasta kevadel lehvis sellel majal esmalt Nõukogude Venemaa punalipp, seejärel aga USA riigilipp. FOTO: Ain Liiva

Kätte oli jõudnud Tartu rahu järgne aeg, mil sõjaväljalt tulid koju mehed, isad ja pojad. Pered said kokku. Elu hakkas tasapisi pöörduma, kuid raskused nõudsid ületamist.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Palju oli aga ka neid kodusid, kus tuli elu jätkata vaid naisperega või kus hakkas elama sõjainvaliid. Esialgu polnud neil võimalik vajalikku abi saada, Imastu sõjainvaliidide kodu, kus pakuti tasuta hooldust ja anti arstiabi ning võimaldati õppida eriala, loodi alles 1920. aasta sügisel.

Linnarahva seas valitses ka nüüd, rahu ajal, pidev toidunappus, kõige enam tunti puudust leivast. Rakvere linnavõim püüdis vaesemat rahvast aidata, ent kuigi palju ära teha ei suudetud. Linnapea oli siis populaarne tööerakondlane Jakob Liiv, ebakindlust linnavõimu tegevuses tekitasid nõunikud. Juba veebruaris lahkus ametist sotsiaaldemokraadist vasksepp August Nei (Ney) ja teda asendas sepp Jüri Oksenberg. Teine sotsiaaldemokraadist nõunik, pottsepp Jaan Tõnnisof, muutis meelsust ning astus tööerakonda.

22.04.2020 24.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto