Kui 1930-ndail eksisteerinuks sotsiaalmeedia, saanuks president Päts seal nii et vähe pole: mida sa, kulla mees, teed, matad riigi raha ja rahva tööjõudu kusagile mülkasse! Toonane rahvusromantiliste sugemetega uusarendus ¬ Peressaare või ka Peresaare asundus ¬ on nüüdseks inimtühi kummitusküla, mis praegusel karantiiniajal on tore matkasiht, sest lihtsam on seal kohata metsisekana kui inimhinge.
Algselt Sonda–Mustvee kunagise kitsarööpmelise raudtee (taas)-avastamise matkaks mõeldud retk lõppes hoopis Peressaare külas ringitiirutamisega. Sellest kunagisest Eesti aust ja uhkusest, eesrindlikuks hõigatud asunduskülast on ka varem ajakirjanduses juttu tehtud – mina isegi olen seal lugu käinud tegemas –, aga kevadine puulehepuudus ja veel vohama mittehakanud nõgesepuhmad näitavad pilti hoopis teises valguses, kui see on suvel või talvel.
